Prantsuse paleontoloog Michel Brunet, kes Toumai Tsaadis välja kaevas, ütles, et see esindab varasemat hominiidi, kuigi selle vanus on ligi seitse miljonit aastat.
Mõned teadlased avaldasid leiu avalikustamisel kahtlust pealuu inimliku päritolu suhtes ning on oma kahtlused nüüd ka kirja pannud.
Brigette Senut, Milford Wolpoff, Martin Pickford ja teised väidavad artiklis ajakirjale Nature, et pealuu (Sahelanthropus tchadensis) ei pärine sugugi evolutsioonipuust ning et tegemist on tõenäoliselt varase gorilla või šimpansiga.
Nad seletasid pealuu omadusi Brunetist erinevalt, väites, et lühike nägu ja väikesed silmahambad viitavad emasele olendile ega näita tingimata, et tegemist on hominiidiga.
Michigani ülikooli antropoloogi Wolpoffi meeskond pööras põhitähelepanu pealuu “armistusele”, mille põhjustasid kaelalihased, ja mis võib näidata, kuidas selgroog pea suhtes asus, andes seega viiteid selle kohta, kas olend käis püsti või mitte.
Wolpoff ütles, et armistust analüüsides sai selgeks, et olend ei liikunud püsti ja kuna ta ei liikunud inimese kombel, ei olnud ta inimene.
Michel Brunet Poitiersi ülikoolist süüdistas kriitikuid katses tema leiu tähtsust alavääristada ning ütles, et ei Wolpoff ega ta kolleegid ei esitanud kindlaid tõendeid selle kohta, et kõnealune olend pärineks ahvilt.
Nimetatud teadusvaldkond on väga konkurentsitihe ning igasse uude avastusse suhtutakse jaheda skeptitsismiga.
