Iga viimne kui maailma keel on sündinud Aafrikas

 (48)
Ka see Kongo mees võib end uhkelt terve maailma keelte hällis elutsejaks pidada.
Ka see Kongo mees võib end uhkelt terve maailma keelte hällis elutsejaks pidada.AFP/Scanpix

Ajakirjas Science ilmunud Aucklandi ülikooli bioloogi Quentin D. Atkinsoni värske aruanne külvab lingvistide hulgas erimeelsusi ja vastuolusid. Atkinson on analüüsinud paljude maailma keelte helisid ning tuvastanud signaale, mis viitavad piirkonnale Aafrika lõunaosas, kus võis alguse saada inimeste kõneline eneseväljendus.

Varasemad keelepuud ei ulatu kaugemale minevikku kui 9000 aastat, ning keeleteadlased on uskunud, et ajas veel rohkem tagasi pole keeleuuringutega võimalik minna. Kui aga Atkinsoni väiteid uskuda, võib keel ulatuda isegi 100 000 aasta kaugusele möödanikku, vahendab PhysOrg.com.

Atkinson ei keskendu oma töös mitte sõnadele, vaid foneemidele — konsonantidele, täishäälikuile ja muudele toonidele, millest keel koosneb. Rakendades matemaatilisi meetodeid, on ta avastanud mustri, mis ühendab enam kui 500 keelt kogu maailmas.

Ta on leidnud, et mida kaugemale inimesed Aafrikast rändasid, seda vähem kasutati nende keeltes foneeme. Mõned Aafrika pärismaised keeled rajanevad rohkem kui sajal foneemil; inglise keeles on foneeme vaid umbes 45. Mööda väljarännu-marsruuti edasi liikudes leiame aga näiteks havai keele, milles leidub vaid 13 foneemi.

Taoline avastus on veenvas korrelatsioonis kaasaegse inimese tõenäolisele Aafrika-päritolule viitavate fossiilsete ja DNA-tõenditega. Näiteks on vastuvaidlematult ilmne, et rahvaste geneetilise mitmekesisus on seda väiksem, mida kaugemal nad elunevad Aafrikast. Seetõttu polegi üllatav, et samasugune hääbuv muster ka keeles avaldub.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!