Tideglusib stimuleerib hambaõõnes ehk hambapulbis asuvaid tüvirakke, mis on uue dentiini allikaks. Dentiin on hambaemaili all olev kollakas mineraliseerunud hambale iseloomulik luukoe vorm.

Hambad suudavad kahjustunud või kadunud dentiini ka ise ilma kõrvalise abita taastoota, aga ainult teatud tingimustes. Selleks peab hambaõõs olema paljastunud kas siis näiteks kaariese või trauma tõttu. Kuid ka siis suudab hammas ise vaid väga õhukese dentiinikihi kasvatada, millest ei piisa selleks, et hambaauke "remontida". Tideglusib muudab seda, kuna ravim "keerab kinni" ensüümi GSK-3, mis pidurdab dentiini teket.

Teadlased paigutasid hiirte hambaaukudesse tillukesi biolagunevaid kollageenist tehtud käsnu, mis olid Tideglusibiga immutatud. Käsnad lagunesid, ravim käivitas aga dentiini tekke ning kuue nädala pärast olid augud kadunud.

Londoni King`s College`i hambainstituudi professor ja uuringu juht Paul Sharpe ütles aga ajalehele The Telegraph, et kuna ravimit on juba Alzheimeriga seoses kliiniliselt testitud, võib see tähendada, et see võib jõuda hambaravisse oluliselt kiiremini sellest, kui ravimi arendamisega nullist alustades. "Meie lähenemise lihtsus tähendab, et see on ideaalne kliiline hambaravitoode, millega saab loomulikul teel suuri auke ravida, kaitstes samaaegselt hambaõõnt ja taastades dentiini," ütles Sharpe.

Uuring ilmus teadusajakirjas Scientific Reports.