"See on üllatav, sest suuremal osal loomuomadustest on geneetiline komponent," ütles uurimisrühma juht Tim Spector. "Sellest järeldub, et huumoris on oluline osa kultuurimõjul."
Selgitamaks välja, mis inimesi naerma ajab, tegid Spector ja tema kolleegid katseid 71 paari ühemunakaksikute ja 56 paari erimunakaksikutega. Kaitsealustel paluti hinnata skaalas 0-10 karikaturist Gary Larsoni viit joonistust.
Kõik kaksikutepaarid old koos üles kasvanud. Hindamise ajaks pandi nad eraldi tubadesse ja omavahel nõu pidada nad ei saanud.
Tulemusena selgus, et kõigil kaksikutel oli naljast ühesugune arusaamine. Ühemunakaksikud, kellel on üheseugused geenid, pannud piltidele põrmugi sarnasemaid hindeid kui eri munaraku kaksikud, kellel on erinevad geenid.
"See viitab, et vendi ja õdesid ajab sama asja peale naerma pigem ühine keskkond kui ühised geenid," nendivad teadlased.
