Hüpotees: keelte arengut juhib kultuur, mitte inimtunnetus

 (6)
Fragment indoeuroopa keelepuust
Fragment indoeuroopa keelepuustWikimedia commons

Keelte arengut ei juhi mitte inimaju poolt ette antud universaalsed reeglid – nagu pakkus tunnustatud lingvist Noam Chomsky –, vaid kultuur, järeldasid mitmesaja keele grammatilisi seoseid analüüsinud teadlased. Hinnanguliselt on maailmas 7000 keelt. Puhuti erinevad need teineteisest märkimisväärselt – ent ometi usutakse kõigil keeltel olevat mingi ühine alusloogika, mille Ühendriikide lingvistid Noam Chomsky ja Joseph Greenberg on sidunud inimaju kõrgemate funktsioonidega.

Imestades, kui kiiresti omandavad grammatika keerulisi nüansse väikesed lapsed, viitas Chomsky, et vastava loogika annavad meile ette keelega tegelevad ajuosad. Greenbergi järgi kinnitab universaalset keelelist tunnetust aga tõik, et eri keelte sõnajärjes on palju sarnaseid nüansse – aluse ja öeldise asukohad kindlat tüüpi alusetes, tingimuslaused ("kui..., siis...") jne, vahendavad ERR Teadusuudised.

Keelte arenguloogika osas lähevad Chomsky ja Greenbergi käsitlused aga mõneti lahku. Chomsky järgi muutuvad keeled fundamentaalsemalt siis, kui kultuur eelpool mainitud tunnetuslikku loogikat ümber kujundab – ent kõigis sarnastes grammatilistes nüanssides peaksid eri keeled muutuma üheaegselt. Greenberg aga pakkus, et säärases vahetus sõltuvuses on siiski vaid mõned grammatika aspektid.

Uus-Meremaa Aucklandi ülikooli psühholoogi Russell Gray uurimisrühm kõigutab nüüd aga mõlema suurkuju käsitlusi, vahendab Nature News.