Hüpotees: inimlased asustasid Euraasia seni arvatust varem
Gruusiast leitud algeliste kivitööriistade valmistamise jäänused lubavad oletada, et sirginimene ehk Homo erectus võis lõplikult välja kujuneda mitte Aafrikas, vaid Euraasias. Homo erectust on pikalt peetud esimeseks Aafrikast Euraasiasse rännanud inimlaseks - näib, et see liik kujunes lõplikult välja vahemikus 1,78 kuni 1,65 miljonit aastat tagasi.
Kagu-Gruusia Dmanisi rajooni mägedest kaevati nüüd aga välja kivikiilud, mis näivad olevat "ülejääk" ilmselt loomade tapmiseks mõeldud teravaservaliste tööriistade valmistamisest ning ulatuvad ilmselt tagasi 1,85 miljoni aasta tagusesse aega, vahendab ERR Teadus Nature Newsi uudist.
USA Põhja-Texase ülikooli antropoloogi Reid Ferringi juhtimisel leitud 122 eset paiknesid seejuures mitmes erinevas settekihis – märk sellest, et leiukohta ei asustatud mitte n-ö möödaminnes ja ühekordselt, vaid korduvalt mitmekümne tuhande aasta jooksul. Ehk: võimalik, et Homo erectuse eellased tikkusid Aafrikast välja seni arvatust veidi varem ning see liik arenes hoopis Euraasia aladel.
Siiski: üksi tööriistakivististe põhjal seos Homo erectusega välja ei kanna. Varem Dmanisi settekihtidest leitud luufragmendid on samuti liiga muredad, et neid veendunult kindlat liiki inimlasega siduda. Abi pole ka veidi kõrgemalt välja kaevatud kolbajäänustest: need on küll dateeritud 1,77 miljoni aasta taha, ent näsid siiski kaitsvat üksjagu pisemat aju kui sirginimesel (sirginimese aju suuruseks on hinnatud 900, kaasaegselt inimesel aga 1350 kuupsentimeetrit).
Avastuse teinud uurimisrühm pakub, et mõned H. erectuse eelkäijad võisid rännata nii Aasiasse kui Euroopasse, seal mõnda aega edasi areneda – ja siis uuesti praegusele Mustale Mandrile naasta.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!