Hundikari peab Tallinna-Tartu mnt tõttu kolima
Eesti terioloogiaseltsi esimees Tiit Maran küsis ELUS-i listis, miks ei võeta jutuks uue tee ehitamist senises trassikoridoris või selle vahetus läheduses.
“Vana trassi ümberehitamine läheks kallimaks kui uude kohta ehitamine, ja samas oleks see ka keeruline kinnisvara pärast,” põhjendas projekteerija, AS Ramboll Eesti projektijuht Raul Vibo 6. novembril uue teelõigu keskkonnamõju hindamise avalikul arutelul Tartus.
Ilves kasutab tunneleid
Uus teetrass lõikab Vahe-Eesti metsavööndit, mis ühendab Loode-Venemaa ja Kesk-Euroopa ulukiasurkondi. “See on Euroopa tähtsusega rändekoridor. Samuti lõikab maantee poolveelise eluviisiga imetajate rändeteid kahe suure jõgikonna vahel,” muretses Maran.
Suurkiskjate uurija Peep Männili sõnul on karudele ja ilvestele Vahe-Eesti oluline liikumisel põhjast lõunasse. “Vana Tallinna-Tartu tee osas on küllalt hästi teada, kus asuvad loomade ülekäigukohad ja nendesse kohtadesse saab ka ülekäigud rajada.”
Loomade asurkonnad Kose-Mäo lõigus on kaardistatud, metsaasukate rändamist küllalt hästi uuritud ja vastavalt ka uuele teele ülekäigud kavandatud.
Trassi mõju loomadele on raske ennustada. Kogu Kose-Mäo tee äärde planeeritakse aedu. Kas ilves, karu ja hunt hakkavad aedadesse rajatud ülekäike kasutama? “No ilvesega pole probleemi, tema kindlasti hakkab,” teadis Männil. Ilveseid jälgides on selgeks saanud, et nemad kasutavad ülekäigukohti. Sellele loomale sobivad väikeloomadele tehtud torutunnelid ja isegi teetruubid.
Huntide ja karudega on lood keerulisemad. Hunt võib-olla võtab ülekäigukohad omaks, võib olla mitte. Uuringud on siiski tõestanud, et hundid võivad õppida ülekäigukohti kasutama.
Karudele on tarastatud teed muidugi tõsine takistus. “Nemad ei taha ülekäigukohti kasutada, kui on aed ees, siis lõhuvad lihtsalt maha,” kirjeldas Männil. “Karu on niisugune loom, keda miski ei pea ja kes eelistab teed kasutada nii, nagu ise tahab.” Isakarude märgistatud territoorium võib kulgeda mõlemal pool maanteed. Ka näiteks Matsimäe kandis elutseval hundikarjal jääb liikumisala kahele poole maanteed. Neil tuleb uue trassi korral oma elupaika muuta.
Probleemid tekivad noorloomadel, kes peavad hõivama uusi territooriume. Maantee hakkab kindlasti nende liikumist segama ja suurimetajate asurkonnad võivad hääbumisohtu sattuda.
Elu takistab seegi, et ülekäigukohad on mõnda aega lagedad — kuni seal pole varjavaid puid-põõsaid, hoiavad hunt ja karu eemale.
Uue Kose-Mäo lõigu keskkonnamõjusid hinnanud ekspert Olavi Hiiemäe mainis, et kõige negatiivsem mõju ongi just ehitusajal, mis võib kesta umbes viis aastat.
Kui ka üks põder läheb, peab ökodukt olema
Ulukiseiraja ja põtrade uurija Jüri Tõnisson kõneles, et Tallinna-Tartu maantee puhul on küsimus selles, kui suur hulk eri liikide isendeid hakkab ülekäike kasutama ja kas see arv on piisav, et populatsioon ei satuks isolatsiooni. “Lääne-Eesti suurkiskjaid ähvardab oht, et nad lõigatakse ära ida poolt lähtuvast isendilisest ja geneetilisest täiendusest.”
Tõnisson märkis teetammi kõrguse olulisust. Ümbrusega võrreldes liiga kõrgele tõstetud teetamm on ohuks lindudele ja käsitiivalistele, kes kipuvad siis tee kohal madalalt lendama ja saavad nõnda autode ees otsa.
Põdradki kasutavad ülekäike. Tuhandel hektaril elab keskmiselt viis põtra. On küsitud ka, kas ökoduktid (nn rohelised sillad) ja teised ülekäigud ikka tasuvad ära. Tõnisson arvas, et kui ka ainult üks põder üle tee läheb, on need vajalikud. “Samas, kui ülekäike on vähe, siis aed põtra ei pea,” lisas ta.
Tarastamise ja tõkete hea külg on, et loomad jäävad ellu ja inimeste liiklemine on ohutum. Tõnisson näeb ohtu salaküttides, kes võivad nn rohelistele sildadele silmuseid ja muid püüniseid seada. Selle vältimiseks on hädavajalikud kaamerad. Kose-Mäo lõigule on planeeritud viis ökodukti.
Tee-ehituse esimeses etapis ehitatakse kolm ökodukti, ülejäänud kaks rajatakse kunagi hiljem, kui juba käigus tee puhul on selgunud, kus loomad teeäärset tara rohkem lõhuvad või kus suurem ülekäiguvajadus ilmneb, selgitasid maanteeameti mehed Tartus arutelul. Praegu on Tallinna-Tartu maanteel liiklustihedus 8000–9000 autot ööpäevas, 2030. aastaks prognoositakse minimaalselt 13 000 ja maksimaalselt kuni 26 000 sõidukit ööpäevas.
Kuigi tänapäeva autod kasutavad loodussõbralikumaid kütuseid (pliivaba bensiin) kui 20 aastat tagasi, on plii ainus saasteaine, mille õhkupaiskamine on 1990. aastatel vähenenud, seevastu teiste keskkonda paisatavate saasteainete — orgaanilised ühendid, lämmastikoksiidid (NOx), vingugaas (CO) ja süsinikdioksiid (CO2) — hulk aga autostumise tõttu suurenenud. Paljud loomad on harjunud tee ääres sööma, aga kõrge saaste tõttu on see kahjulik, sest liikluskoormus ju järjest kasvab.
Teed laiendades tuleb mõelda ka samblikurahnudele
Professor Hans Voldemar Trass on veendunud, et teedeehitus on kultuurriigile hädavajalik: “Riigi olemuse määrab korras teedevõrgustik. Selles mõttes on Tallinna-Tartu maantee täiesti positiivne.” Tuleb arvestada, et kaherealise normaalse liikluskoormusega maanteel mõjuvad maanteelt tulevad saasteained mõlemale poole teed 400–600 meetri kaugusele, neljarealise tee puhul aga on saasteainete mõju juba umbes üks kilomeeter.
“On ohutu, kui see niiöelda highway läbib saasteaineid hästi taluvaid ökosüsteeme, mis ei sisalda haruldasi taimi, loomi, elus- või eluta looduse komponente,” kõneles Trass. “Näiteks on teede ehitamisel tihti ohus rändrahnud, mis pakuvad elupaika samblikele ning on muinsuskaitselise tähendusega. Väljapääsuks võib olla biobarjääride rajamine — hekid, puistud, istandused –, et ohustatud objektid ja subjektid oleksid kaitstud.”
Rajatava tee keskkonnamõju hindas eksperdirühm. Just loodusteadlaste ettepanekul nihutati trassi Ardu maastikukaitsealast kaugemale. Eksperdid Lauri Klein ja Val Rajasaar on teinud loomade asurkondi kaardistades ja rändeid uurides suure töö, vastavalt sellele on kavandatud ka ülekäigud, neid saab vaadata maanteeameti kodulehelt.
Uus Kose-Mäo tee
• Tee on mõlemalt poolt taraga piiratud. Loomadele on kavandatud: 5 ökodukti, 11 väiketunnelit, 5 kallasrajaga läbipääsu, 1 tähistatud teeületus ja peakraavide truubid (ligi 70).
• Lisaks tulevad veel: ca 620/1820 m müravalle, settetiigid (teelt tuleva vee puhastamiseks jõgede juures), suunatud valgustid (valgusreostuse vähendamiseks), valgustõkked (liiklusohutuse suurendamiseks) ja hekid.
• Aruande kohta saab maanteeametile kuni 21. novembrini esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi.
