Seni tundmatud fossiilid tulid ilmsiks Lääne-Aafrikas Gabonis, kui teadlased uurisid 2,1 miljardi aasta vanuseid kivimeid. Leitud organismid pärinesid ajast, mil elu koosnes praeguste arusaamade järgi üksnes ainuraksetest mikroobidest, vahendavad
.

“See on fantastiline avastus, kuna näitab hulkrakse fauna eksistentsi 1,5 miljardit aastat varasemana, kui seni teada,” ütles uurimisrühma juht, Pariisi Poitiers’ ülikooli sedimentoloog ja pealeobioloog Abderrazak El Albani Science Newsile.

Uurimisrühma hinnangul näitavad kivististe voldid ja muster, et rakkude kasvu organismide sees võisid juhtida keemilised signaalid nagu kõigil teistel hulkraksetel. Võimalik, et tegemist on varaseima näitega eukarüootidest ehk päristuumsetest organismidest, mille rakke ümbritseb kest.

Uuritud kivimite keemiline koostis viitab, et organismid elasid 30-40 meetri sügavusel vees ning tõenäoliselt hingasid nad hapnikku, mis oli selleks ajaks atmosfääri kogunenud juba 350 miljonit aastat.

Seega liigub fossiilide leidmine järjest lähemale 2,5 miljardi aasta tagusele samuti üheselt seletamata perioodile, mil atmosfääri hakkas järsult kogunema vaba hapnik.