Saksamaal Rostocki ülikoolis tehti katseid, kus selgus, et hüljes suudab vurrude abil tajuda imepisikesi veekeeriseid, mille kala oma trajektoori peale maha jätab, vahendavad ERR teadusuudised.

Teadlased väidavad, et vurrud võivad hüljestele olla saagi leidmisel niisama tähtsad nagu delfiinidele ja vaaladele nende kuulus kajalood.

Katsed näitasid, et hüljes võtab kala jälje üles ka juhul, kui jälje jätmisest on möödas tervelt 35 sekundit ja kala ise on selleks ajaks võib olla juba 70 meetri kaugusel. Katseid tehti tegelikult kalauime kujulise kummitükiga.

Doktor Wolf Hanke ja ta kolleegid kirjutavad uuringutulemustest ajakirjas Journal of Experimental Biology.