Horisont kirjutab: Lõssenkism ehk stalinlik pseudoõpetus bioloogias
1966. aastal toimunud NLKP XXIII kongress tühistas ametlikult ühe selleks ajaks juba paarkümmend aastat Nõukogude Liidu teadlasi ahistanud ideoloogilise piirangu. Alates 1966. aastast mitte ainult ei tohtinud, vaid lausa pidi jälle tegelema geneetikaga – uurima nii selektsiooni geneetilisi seaduspärasusi kui ka pärilike haiguste geneetikat.
Teadusajaloolane Ken Kalling kirjutab jaanuari-veebruari Horisondis, et seni tooni andnud nn lõssenkism oli tegelikult taanduma hakanud juba pärast Jossif Stalini surma – näiteks pani Artur Lind Eesti molekulaarbioloogiale aluse juba 1960. aastate alguses.
Teaduse ajalooga kursis olijaile tähendab lõssenkism stalinlikus Nõukogude Liidus aset leidnud moonutusi bioloogiateaduses ja eeskätt geneetika ("mendelismi-morganismi-veismanismi") eitamist. Nähtus seostus peaasjalikult põllumajandusega, nii et Nõukogude Liidus bioloogia vallas tekkinud pseudoteadusi hakati nimetama agrobioloogiaks.
Loe edasi siit