Uurimisrühm tõestas, et meie liigi,
Homo sapiensi
arendatud kivist tööriistade tehnoloogiad ei olnud põrmugi tõhusamad neandertallaste omadest. Ajakirjas Journal of Human Evolution avaldatud avastus kummutab kooliõpikutessegi jäädvustatud uskumuse, mida arheoloogid on üle 60 aasta tõeks arvanud, vahendab Physorg.

Exeteri Southern Methodisti ülikooli, Texase osariikliku ülikooli ja kontserni Think Computer Corporation spetsialistidest moodustatud töörühm tegeles kolm aastat kivist tööriistade meisterdamisega. Nad taaskonstrueerisid “kildudeks” nimetatavaid riistu, mida laialdaselt rakendasid nii Homo sapiensid kui neandertallased, ning “terasid” — kitsamaid riistu, mille Homo sapiens hiljem üle võttis. Arheoloogid peavad kiviterade arendamist ja nende oletatavat tõhusust tõendiks Homo sapiensi arukamast mõistusest. Et seda proovile panna, analüüsis töörühm andmeid ja võrdles valmistatud tööriistade hulka, saavutatud lõiketerade pikkust, tooraine tarbimise tõhusust ja seda, kui kaua tööriistad vastu pidasid.

Esmakordselt valmistas Homo sapiens terasid Aafrikast väljarännu ja Euroopa koloniseerimise perioodil umbes 40 000 aasta eest. Seda on pikka aega peetud dramaatiliseks tehnoloogiliseks hüppeks, mis aitas Homo sapiensil edukalt konkureerida oma kiviaegsete sugulastega ja nood viimaks välja tõrjuda. Ometi leidis uurimisrühm andmeid analüüsides, et kahe tehnoloogia tõhususe vahel pole mitte mingisugust statistilist erinevust. Tõtt-öelda andsid nende kogutud andmed koguni alust arvata, et mõnes mõttes olid neandertallaste eelistatud killud Homo sapiensi teradest tõhusamad.

Neandertallased, keda Homo sapiensist erinevaks liigiks peetakse, arenesid jääaegses Euroopas, Homo sapiensid aga Aafrikas — kuni viimased umbes 50 000 kuni 40 000 aasta eest üle maailma levisid. Oletatavasti surid neandertallased välja umbes 28 000 aastat tagasi, mis tähendab, et umbes 10 000 aasta vältel oli kahel Euroopat asustanud inimliigil ohtralt võimalusi vastastikuseks suhtlemiseks.

Viimastel aastatel on ümber lükatud mitmeid oletusi neandertallaste väljasuremise kohta. Juba on tõestatud, et neandertallased olid sama osavad kütid kui Homo sapiens, samuti pole leitud veenvaid vastuväiteid nende suhtlusvõimele. Viimased leiud on värskeimaks lisandiks kasvavale kogumile tõenditest, mille kohaselt polnud neandertallased meie kõukudest sugugi juhmimad.

Exeteri Ülikooli eksperimentaalse arheoloogia magistrand ning teadustöö juhtiv autor Metin Eren kommenteerib: “Meie uuring vaidlustab ühe peamistest alustaladest, millele toetub pikka aega tõeks peetud oletus, et Homo sapiens oli neandertallastest arenenum. Arheoloogidel on aeg hakata otsima muid põhjendusi sellele, miks neandertallased samal ajal välja surid, kui meie esivanemad ellu jäid. Tehnoloogilises mõttes ei ole ühtede tööriistadel eeliseid teiste omade ees. Me ei tohiks neandertallasi enam “rumalaks” või “vähem arenenuks” pidada; peaksime neist mõtlema pigem kui “teistsugustest”.

Nüüd, kus on tõestatud, et terad polnud tehniliselt arenenumad, tekib küsimus, miks Homo sapiens selle tehnoloogia Euroopa koloniseerimise ajal üle võttis. Uurijad pakuvad välja oletuse, et põhjus võib olla seni arvatust kultuurilisem või sümboolsem. Eren selgitab: “Mandri koloniseerimine pole lihtne, eriti veel jääaja tingimustes. Seega võis uus ja uhke välimusega tehnoloogia olla jääaegset Euroopat asustavate Homo sapienside jaoks omamoodi sotsiaalne liim, mis sidus suuremaid ühiskondlikke võrgustikke. Need suuremad ühiskondlikud võrgustikud võisid aga rasketel aegadel ja ressursipõua ajal toimida omamoodi “elukindlustusena”, tagades sama “meeskonna” liikmete vahelise kultuurivahetuse ja kauplemise.

Exeteri Ülikool on ainus ülikool maailmas, mis võimaldab omandada kraadi eksperimentaalses arheoloogias. See arheoloogia haru keskendub muistsete inimeste elu-olu mõistmisele nende inimeste toimingute taastamise ja tehnoloogiate kopeerimise kaudu. Eren kinnitab: “Vaid aastaid laboris neid tööriistu füüsiliselt valmistama õppides saime neid viimaks taasluua meie uurimistöö jaoks vajaliku täpsusega.”

Tõlkinud Mart Kalvet.