See on esimene kord, mil täheldati looma sugulise sättumuse muutumist saasteaine toimel. Mitmed kemikaalid võivad isasisendeid „emasemaks teha” või nende viljakust pärssida, ent sel moel mõjutatud isased eelistavad ometi emaspartnereid, vahendab New Scientist.

Elavhõbe on äärmiselt mürgine, eriti metüülelavhõbeda kujul, mis metslindude vanemlikku käitumist häirides takistab nende paljunemist ja kahandab arvukust. Leidmaks, kas ainel on mõju ka paaritumiskäitumisele, püüdsid Florida Gainesville’i ülikooli teadlane Peter Frederick ning Sri Lanka Paradeniya ülikooli teadlane Nilmini Jayasena Florida lõunapiirkonnast kinni 160 noort valgeiibist, panid nende toidu sisse metüülelavhõbedat ja jälgisid seejärel linde tähelepanelikult.

Linnud jagati nelja rühma. Ühe rühma lindude toidust 0,3 miljondikku koosnes metüülelavhõbedast, mida enamikus USA ühendriikidest peetakse inimese jaoks liiga suureks annuseks. Teine rühm sai 0,1 miljondikku ja kolmas 0,05 miljondikku — väikese doosi, millega linnud vabaduses tõenäoliselt tihti kokku puutuvad. Neljanda rühma toidule mürki ei lisatud.

Kõigis kolmes saasteainet saanud rühmas oli homoseksuaalsete isaslindude osakaal suurem kui kontrollrühmas. Isaslindude paarid pidasid pulmi, rajasid koos pesi ja jäid nädalateks püsisuhtesse. Mida suurem oli metüülelavhõbeda annus, seda rõhutatum oli vastav käitumine — 0,3 miljondikku saanud rühmas avaldusid mõjud 55 protsendil isasisenditest. Mürgitatud rühmades jäid 81 protsendil juhtudest järglasteta pesad viljatuks isaste omavahelise intiimsuhte tõttu.

Lisaks kahanes heteroseksuaalsete lindude pulmaind ning nende vanemlik hoolitsus jäi puudulikuks — s.t, ilmnesid käitumismustrid, mille johtumine metüülelavhõbedamürgitusest oli juba teada. Isaslindude paarumise ja erisooliste paaride kehva vanemliku soorituse koosmõju võib kujuneda saatuslikuks. „Musta stsenaariumi kohaselt võib noorlindude juurdekasv kahaneda 50 protsenti,” ütleb Frederick.

Pulmakäitumisele ja paarumisele avalduva mõju uurimine on Ontario provintsis Ottawas tegutseva Kanada keskkonnaameti riikliku loomastiku-uuringute keskuse esindaja Tony Scheuhammeri sõnul uudne. „Reeglina uuritakse juba suhte loonud paare, et näha, kui head vanemad nad on,” ütleb ta.

Tõenäoliselt on mõju muudele linnuliikidele samasugune, ehkki nii Frederick kui Scheuhammer möönavad, et pole kaugeltki selge, kas see avaldub ka teistele loomarühmadele. Näiteks puuduvad hoolimata mitmest pikaajalisest uurimusest tõendid, mis näitaksid, et elavhõbedamürgitus inimestel homoseksualismi esile kutsub. „Kui mõju inimestele oleks sama tugev kui iibistele, oleks see juba leitud,” ütleb Frederick.

Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!