Hoiatus: peatne kliimamuutus mõjub paljudele imetajatele hävitavalt

 (88)
Hoiatus: peatne kliimamuutus mõjub paljudele imetajatele hävitavalt
Foto: AFP

Eelseisvatel aastakümnetel kaotab 90 protsenti imetajaliikidest ülemaailmse kliimamuutuse tõttu mingi osa oma senistest asualadest.

Värske uurimus näitab, et sedamööda, kuidas kliima eelseisva sajandi vältel muutub, kahanevad ligi 90 protsendi imetajaliikide asualad — paljudel juhtudel sellepärast, et loomadel puudub reaalne võimalus kolida piirkonda, kus kliima nende jaoks soodsam oleks, vahendab Discovery News.

Samuti selgub tööst, et kokku ligi kümme protsenti imetajaist pole võimelised liikuma kliimamuutusega kohanemiseks piisavalt kiiresti. Mõnedes piirkondades, näiteks Amazonase jõgikonnas, võib jännijääjate osakaal küündida isegi 40 protsendini.

Ehkki mõned loomad kohanevad muutusega probleemitult või hakkavad elama isegi varasemast paremini, ohustab teisi liike teatud kohtades elukõlbulike asualade suisa katastroofiline kadu.

Kõige suuremas ohus on esikloomalised, kes kaotavad ebasoodsa kliima ja suutmatuse tõttu eluks kõlbulikesse paikadesse rännata tõenäoliselt 75 protsenti oma looduslikust asualast.

"Võimalik, et oleme mõnede liikide haavatavust kliimamuutuse suhtes alahinnanud," nentis USAs Seattle'is tegutseva Washingtoni ülikooli keskkonnateadlane Carrie Schloss.

"Liikide asualade ja nende nihkumise kohta sobivama kliimaga piirkondadesse on tehtud palju prognoose," lisas ta. "Suurem osa neist ei võta aga arvesse küsimust, kas liigid üldse saavad sealt, kus nad praegu elavad, kolida sinna, kus kliima oleks sobilikum."

Seotud lood:

Koostamaks täpsemaid prognoose imetajaskonna võimaliku käekäigu kohta eelseisvatel aastakümnetel, kogusid Schloss ja kolleegid teavet 493 imetajaliigi kohta, kelle tulevaste asualade paiknemise prognoosid kuni 2100. aastani olid juba tehtud.

Seejärel rakendasid uurijad teadaolevaid suhtarve looma kasvu ja toiduvaliku vahel, hindamaks seda, kui kaugele kolimist võiks igalt konkreetselt liigilt põlvkonniti eeldada.

Varasemad uurimused on näidanud, et kliimamuutus laiendab asualasid, mis mõnedele liikidele eluks kõlbavad. Kui Schlossi töörühm lisas arvestusse aga selle, kui kaugele loomad uusi kõlbulikke asumaid tegelikult otsima minna saavad, selgus, et ligi 60 protsendil taolistest juhtudest asualad tegelikkuses hoopis kahanevad. Keskmiselt känguvad asualade pindalad ligi 40 protsendi võrra.

Kõige suuremasse ohtu satuvad troopiliste piirkondade loomad, teatasid uurijad ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud töös, tõenäoliselt seetõttu, et sealsed liigid on isegi väikeste kliimakõikumiste suhtes äärmuslikult tundlikud.

Näiteks läänepoolkera niiskes subtroopikas jääks ligi 15 protsenti imetajatest tõenäoliselt kliimamuutusele jalgu. Mõnedes Amazonase jõgikonna piirkondades küündib vastav arv koguni 40 protsendi lähedale. Seal peaksid liigid, kes on võimelised rändama vaid umbes ühe kilomeetri aastas, liikuma kaheksa korda kiiremini, et oma ideaal-asualadel kliimatekkeliste muutustega sammu pidada.

Piirkondade hulka, kus kliimamuutus ähvardab kujuneda nii tormiliseks, et paljud kohalikud liigid sellega kohaneda ei suuda, kuuluvad teiste hulgas Yucatani poolsaar, Apalatši mäestik ja USA kaguosa. Kõige suuremas ohus on esikloomalised, samuti mutid ja karihiired.

Loomade hulka, kellele kliimamuutusega kohanemine eelduste kohaselt probleemiks ei kujune, kuuluvad mitmed lihasööjad loomad, vöölased, laisikud, koiotid, hirved ja põdrad. Paljud neist loomadest on suutelised läbima soovitud sihtpunkti jõudmiseks piisavalt pikki vahemaid.

Uurimus peaks aitama uurijail suunata looduskaitse-alaseid pingutusi näiteks koridoride loomisele selliste loomade tarbeks, keda kliimamuutus rändama sunnib, osutas California osariigis tegutseva Berkeley ülikooli keskkonnateadlane David Ackerly.

"Paraku ei sisalda kliimamõjude analüüsid just palju häid uudiseid," märkis ta. "Kiire muutus lõhub keskkonda. Praegu on peamine küsimus, kus kujunevad kahjustused kõige hullemaks ning mida me ses suhtes ette võtta saame."

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Kasutad reklaamiblokeerijat.

Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.

Kogupakett
1€ / kuus*
Sisaldab 11 Eesti tippväljaande tasulist sisu, vähem bännerreklaame, saad jagada kuni 4 kasutajaga.
* Esimene kuu 1 €, edasi 9,99 €
Reklaamivaba pakett
2,99€ / kuus
Saad lugeda tasuta sisu ilma bännerreklaamideta. Ei sisalda tasulise sisu lugemisõigust.
 
Lisan erandi. Vaata AdBlock juhist siit
ja AdBlock Plus juhist siit.
Mõistame, et käid meie juures uudiseid lugemas, mitte reklaame vaatamas. Reklaamidest sõltub meie sissetulek ja see võimaldab meil pakkuda sulle soodsalt head ajakirjandust.