Hiired paljastavad viikingite saladused

Kuidas ehitasid viikingid üles meresõidukuningriigi, mis ulatus Šotimaast Gröönimaa ja Newfoundlandini. Hiirte abil võib olla võimalik leida sellele küsimusele vastus.

Põhja-Inglismaal asuva Yorki ülikooli teadlased eesotsas Jeremy Searle’iga avastasid, et koduhiir (Mus musculus domesticus) arenes rauaajal, umbes 3000 aastat tagasi, Euroopas ja Kesk-Idas erinevateks geneetilisteks liinideks, vahendab teadusportaalis Physorg kirjutatut

Novaator

.

Kuna hiired elavad inimeste kodudes ning sõidavad kaasa laevadel, saab erinevate liinide leviku põhjal teha järeldusi ka inimeste ajaloo kohta: näha, kuhu inimesed reisisid ning kus nad ennast püsivamalt sisse sättisid, väidavad teadlased.

Ajakirjas Proceedings of the Royal Society B avaldatud uurimuses analüüsisid teadlased mitokondriaalset DNAd — geneetilist materjali, mis antakse edasi emaliini pidi. Uuringusse kaasati 310 hiirt 96 erinevast asukohast Inglismaal.

Suurbritannia saarel olid hiired omavahel sarnase päritoluga ning sarnanesid ka Saksamaa hiirtele. Šotimaast põhjas asuvatel Orkney saartel olid hiired aga nn viikingi päritolu, ehk suguluses Norra hiirtega.

Avastus sobib ajalooliste andmetega, mille kohaselt Orkney oli 11. ja 12. sajandil Norra viikingite kuningriigi võtmetähtsusega keskus ja sadam laevadele, mis läbisid suuri vahemaid ja kandsid märkimisväärseid koormaid.

Hiirtelt kogutud andmete põhjal saab lisaks Viikingite kuningriigi uurimisele teha järeldusi ka inimeste rännete kohta mujal