Hiinas avastati kaks katkujuhtumit - kas uus trend või väheoluline juhus?

 (31)
Hiinas avastati kaks katkujuhtumit - kas uus trend või väheoluline juhus?
Keskajal tegelesid katkuga just sellistesse kostüümidesse riietatud katkuarstid.Foto: Andrew Milligan, PA Wire/PA Images

Hiina võimud andsid eile teada, et riigis tuvastati kaks kopsukatku juhtumit. Mõlemad inimesed on hetkel ravil.

Tegemist ei ole ainsate juhtudega, mida piirkonnas viimati täheldatud on. Maikuus suri Mongoolias tooreste loomaneerude söömise tõttu buboonkatku haigestunud paarikene. Ka sel korral on haigestunud pärit Hiina Mongooliaga piirnevast provintsist.

Hiina võimud on trendi pärast murelikud - hetkel tegeletakse haigestunud inimeste ravi ja karantiini panekuga. Samal ajal viitavad hiinlased, et hoiavad piirkonnal pingsamalt silma peal, kuna just sealt on viimased kaks tõsisemat juhtumit tulnud.

Seejuures ei ole hiinlaste jaoks tegemist esimese korraga katku tagajärgede ja karantiinide kehtestamisega tegeleda - 2014. aastal kehtestati karantiin näiteks Yumeni linnas, kus toona pidi ühe katku surnud elaniku tõttu aega veetma 151 inimest.

Katk tõstab pead

Katkubakteri (Yersinia pestis) toimel vallanduv haigus võibki ilmneda kolmel laiemalt levinud viisil - buboonkatk, mis toob kaasa paistetavad lümfisõlmed, katkuseptitseemia ehk vere mürgitumine ning kopsukatk, mis nagu nimigi viitab - puudutab kõige tõsisemalt kopse. Viimane on näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul ka kõige surmavam ning kui inimesed ravi ei saa, surevad nad üpris kiirelt.

Seotud lood:

Üllataval kombel viitab sama organisatsioon ka, et katk on muutumas ühe tihemini esinevaks. Keskajal kümneid miljoneid inimesi tapnud haigus on taas pead tõstmas. 2010-2015 aastani esines maailmas üle 3000 juhtumi ning 500 surma. Kõige hullemad olid lood Kongos, Madagaskaril ja Peruus. Seega, kuigi oleme vahepeal meditsiinis kõvasti arenenud, on katk tihti endiselt ravimatu.

Seejuures on viimase 20 aasta jooksul katkujuhtumeid inimestel täheldatud aga pea 50 000. Seetõttu on Maailma Terviseorganisatsioon selle praeguseks kategoriseerinud kui taas pead tõstva haiguse. Haigusjuhtusid on täheldatud ka arenenud riikides, näiteks USA-s on igal aastal paar kuni paarkümmend juhtumit, kuid Euroopas haigus siiani muret tekitanud ei ole.

Närilistest ja kirpudest tasub eemale hoida

Kõik see on pannud teadlased ja teised helgemad ajud katkuvaktsiini loomise pärast muretsema ning seda enam, et valdavalt antibiootikumidega ravitava katku puhul on täheldatud ka uusi, antibiootikumidele resistentsemaid tüvesid. Üheks antibiootikumiks, millega katku ravitakse, on streptomütsiin, millele resistentne bakter hiljuti Madagaskarilt leiti.

Kuid ainult vaktsiinid ei ole katku vastu võitlemisel olulised. Teadlased on leidnud, et haigustekitajat kannavad valdavalt edasi rotid, kuid ka inimestel elutsevad kirbud ja täid. Selleks, et end katku eest hoida, tasub seega oma kodu ligidal võimalike näriliste pesade hulka minimaliseerida ning tegeleda kirpude ja täide probleemiga, seda ka oma lemmikloomal. Kui võimalik, ei tasuks oma lemmikutega ka samas voodis magada, kuna see suurendab katku saamise tõenäosust.