Hiina ostab maailma kokku

Kommunistlik Hiina, selle asemel, et kulutada raha mõne maailma nurga demokraatlikumaks pommitamisele, ostab üle maailma kokku kaevandusi ja maavarade tarnelepinguid.

Eelmisel nädalal tagasi teatas Hiina riigi omanduses olev Hiina arengupank kümne miljardi dollari suurusest investeeringust Brasiilia naftahiiglasesse Petrobas, mis tagab Hiina jaoks pikaajalised naftatarnelepingud, vahendab New York Times.

Samuti on Hiina panustanud Venemaa ja Venezuela naftafirmadesse, mis teeb sel kuul Pekingi välismaiste investeeringute mahuks 41 miljardit dollarit. Maailmamajanduse taastudes võib arvata, et nõudlus erinevate maavarade, sealhulgas nafta, järele kasvab taas ja selleks hetkeks tahab Hiina olla paremini ette valmistatud kui ta möödunud buumi ajal oli.

Ajal mil enamik maailma suuri finantsinstitutsioone on raha väljaandmise suhtes väga ettevaatlikud, on paljude ettevõtete jaoks igasugune raha teretulnud. Kui eelnevalt on läänemaailm suhtunud Hiina investeeringutesse pika hambaga, siis tänaseks on need igati teretulnud. Majandusbuumi ajal on Hiina kogunud kahe triljoni dollari ulatuses valuutareserve, mis tagab riigile kerge ligipääsu kapitalile. Ajal mil paljud ettevõtted anuvad raha, on Hiinal seda jagada.

Hiina ei sihi ka ainult naftat. Käesoleval kuul nõustus Hiina suurim alumiiniumitootja panustama Austraalia kaevandusettevõttesse ja ühte maailma suurimasse kaevandusettevõttesse Rio Tinto 19,5 miljardit dollarit. Möödunud nädala esmaspäeval (16.02.2008) pakkus China Minmetals Austraalia suure tsingikaevandusettevõtte OZ Minerals eest 1,7 miljardi dollarit.

Tänapäeval, mil rahaturgudel on kitsas ja ometigi on vaja investeerida, vaadatakse sinnapoole, kus on raha. Ehk Hiinasse, kus aastatepikkuse Maailma Vabriku staažiga on suudetud koguda triljoneid dollareid, mida nüüd panustatakse raskekaalulisse energiadiplomaatiasse.

Eelmisel nädalal käis Hiina president Hu Jintao „sõpruse ja koostöö“ ringreisil Aafrikas, kus Hiinal on suured huvid mitmetes nafta- ja kaevandusettevõtetes. Samal ajal külastas asepresident Xi Jinping Lõuna-Ameerikat ja sõlmis Brasiilia ja Venezuela juhtidega mitmeid nafta- ja maavarade koostöölepinguid.

Venezuela laenas Hiinalt kuus miljardit dollarit ja vastutasuks nõustus suurendama oma Hiina suunalist naftaeksporti. Ühtekokku on Hiina investeerinud Venezuelasse viimastel aastatel 12 miljardit dollarit. Brasiilias sõlmis Hiina 10 miljardi dollarilise „laen nafta eest“ lepingu, mis tagab kuni võla kustutamiseni Hiinale turuhinnaga 160 000 barrelit naftat päevas.

Läinud nädalal kohtus peaminister Wen Jibao Pekingis oma Venemaa ametivennaga. Eelnevalt oli Hiina nõustunud laenama Venemaa vankuvale naftahiiglasele Rosneft ja Venemaa torujuhtme ettevõttele Transneft kokku 25 miljardit dollarit, saades vastutasuks lepingu, mis tagab järgmise kahekümne aasta jooksul 15 miljonit tonni toornaftat aastas.