Hiina ehitab 10 aastaga päris oma kosmosejaama Tiangong
Tiangong tähendab hiina keeles taevalikku paika, kuigi teatega jaama loomise soovist edastas Hiina kosmoseagentuur ka üleskutse rahvale Tiangongi asemel millegi muu välja pakkumiseks. Igatahes on see jaam mõeldud kolmele meeskonnaliikmele ning koosneb kolmest kapsilst: kahest laboratooriumist ning ühest pearuumist. Laboratooriumeis uuritakse mikrogravitatsiooni, astronoomiat ning bioloogiat ja radiatsiooni kosmoses, vahendab Discover Magazine.
ISS kaalub 419 tonni, Miri mass ulatus 137 tonnini, Tiangong on aga hoopis kergem – vaid 60-tonnine. Kõik moodulid on diameetrilt 4,2-meetrised, laborikapslite pikkus ületab 14 meetrit, keskmooduli oma aga 18 meetrit.
Esmalt lennutatakse kosmosesse peamoodul, millega hiljem liituvad laborikapslid dokitakse. Tiangong võtab vastu ka kõigi teiste kosmoseriikide kapsleid, sest selle dokkimistehnika on ISSiga analoogne. Tehnoloogia katsetamiseks lennutatakse alanud kümnendil kosmosesse kolm katsejaama: Tiangong-1 juba tänavu, järgmised kaks aga 2013. ning 2015. a. Tiangong-2 suudab kolmele astronaudile 20 päeva pardaelu tagada, Tiangong-3 aga juba 40.
Ajal, mil Hiina Tiangongi tuunib, tõmbavad teised riigid kosmosest aktiivselt hoopis tagasi. ISS töötab kavade kohaselt vaid aastani 2020, maksimaalselt aastani 2028, NASA viimane kosmoseüstik stardib Maalt juunis jne.
Rahvusvahelise abita on seni vaid kaks kosmosejaama püsti pandud: USA Skylab ning Nõukogude Saljut. Mõlemad 1970ndail. Hiinale on aga oma riigi võimsuse ning maailma suurimaks teadusmaaks kujunemise teel ühe päris oma kosmosejaama lansseerimine poliitiliselt tähtis auküsimus.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!