Kavakohaselt, 2017. aasta alguses igatahes Länsimetro liiklust ei alusta, sest nagu Helsingin Sanomat juba oktoobris pidi teatama, "kogu töö on läinud täielikult untsu."

Esmalt ilmnes suuri probleeme Länsimetro tuleohutusega. Kokku on seal kasutusel 52 erinevat turvasüsteemi, mille koostoimet testiti oktoobri alguses. Ilmnes, et 12 alla lastavast tuletõkkeuksest kaks ei sulgunud korralikult, 14 samal otstarbel paigaldatud lükanduksest samuti kaks ei sulgunud täielikult. Vigu ilmnes nii palju, et isegi kahenädalase testimise ajal polnud neid võimalik parandada.

Siis ilmnes ka, et suitsu eemaldamiseks mõeldud luugisüsteem oli algselt üldse ära unustatud ja seda tuli hakata ehitama hilinemisega. Vähemalt nüüdseks on see paigaldatud.

Kui Espoo 2006. aastal metrooprojekti heaks kiitis ja ka Helsingi nõusse saadi, oli jutt automaatsetest rongidest, mis sõitmiseks juhti ei vaja. Süsteem telliti Siemensilt, kuid tänaseks on selge, et automaatmetrood ei tule ja tellija ja Siemens vaid süüdistavad üksteist saamatuses.


Voolurööpa paigaldamisega (kokku 28 km pikkune kolmas rööbas, millelt rong saab liikumiseks vajalikku voolu) ilmnes vigu, sest selle materjaliks valiti uut tüüpi alumiiniumrööpad (peetakse paremaks senistest terasrööbastest), mis on küll mitmeid meetreid pikad, aga ühendamiseks vajavad palju keevitusi. Kuid keevitusel ei tohi jääda ühtki kõrguserinevust, paraku mindi töödega metsa. Ebaühtlasel voolurööpal sõitmine kahjustas otseselt testimisel kasutatud rongi. Arutati juba võimalust kogu voolurööbas üles võtta, aga lõpuks lepiti selle lihvimisega. Aga nüüd tuleb hakata seda jälle testima ja lõplik tõde pole veel selgunud.

Seni pole seal olnud võimalik sõita kavandatud kiirusel 80 km/h.

https://fi.wikipedia.org

Teisalt ilmnes probleem tunneli ehitusel kasutatud kivimaterjaliga, täpsemini kivitolmuga, mis ummistab rongide filtrid ja muudab andurid kasutamiskõlbmatuks. Ilmnes, et tööde järel oli tunnel jäänud pesemata ja seetõttu kahjustas ka see rongi.

Kui 2006. aastal Länsimetro ehitamist alustati, nimetati paberil selle maksumuseks 450 miljonit eurot. Aasta hiljem oli summa kerkinud 530 miljonile, kirjutab Helsingin Sanomat. 2008, kui ehitamise lõplik otsus langetati, kirjutati summaks 714 miljonit. Nüüdne arvestus oli juba 1,088 miljardit, paraku lisandub avastatud vigade parandamise tõttu arvele veel ligi sada miljonit.

Kui just ei ilmne, et voolurööbas ikkagi tuleb täielikult välja vahetada.

Helsingi metroo avati liikluseks aastal 1982, seni on tegemist ühe 21,1-kilomeetrise liiniga, millel 17 jaama, neist vaid osa maa all. Tegemist oli Soome kõigi aegade suurima ehitusega, mis läks maksma toonases rahas kaks miljardit marka. Päevas kasutab seda enam kui 200 000 inimest, aasta peale tuleb sõitjaid enam kui 60 miljonit.

Länsimetro 13,5-kilomeetrine esimene järk (Matinkylä-Ruoholahti) oleks tulnud avada 2017, teine järk (Kivenlahti-Matinkylä) aastal 2020. Kokku saaks Länsimetro pikkuseks olema 21 kilomeetrit. Eelarve kohaselt oleks esimese järgu jaamade ehitamine maksnud 240 miljonit, tunneli puurimine 235 miljonit, rööbaste paigaldus 145 miljonit, planeerimine 50 miljonit, ehitustööd ise 37 miljonit, kaljuse aluspinna uurimine viis miljonit eurot (kokku 713 miljonit). Kuid nagu me teame, on maksumus läinud järjest üles. Teise järgu ehitamise hinnaks hinnati 2012. aastal 766 miljonit.

Espoos elab 273 000 inimest, Helsingis 634 000.

Muide 1970. aastatel kavandati ja asuti Helsingis juba ka ehitama omaette U-metro liini, aga see jäigi valmimata ja selle jaamad (Kamppi, Hakaniemi) on maa all siiani kasutamata. Munkkivuori ostukeskuse alla uuristati metroojaamale auk juba 1961. aastal, kui linna kogu metrooprojekt oli veel ideede tasandil, ka see on siiani kasutamata. Lisaks, Helsingi raudteejaama esisele Kaivokatu alla uuristati juba 1960. aastatel maa sisse suur auk Kevytmetro jaama tarbeks, mis kunagi ei valminud.

Helsingi kavandab veel Pasila metrooliini rajamist alates 2019. aastast. Ideed sellega aga ei piirdu. Pasilast peaks edasi arenema juba Vantaa lennujaama linnaga ühendav Lentokenttämetro.