Praegu on meetodit katsetatud vaid katseklaasides või loomades olevate trombide peal, kuid teadlased loodavad inimkatsetega alustada juba 2011. aasta teises pooles, vahendab
Technology Review uudist.

California ülikooli neuroloog Thilo Hoelscher katsetab Iisraeli ettevõtte InSightec välja töötatud kiivrisarnast seadet, mille poolt tekitatud ultrahelikiired fokuseeritakse väikesele punktikesele ajus, kahjustamata samas koljut ja ümbritsevat ajukude.

Tehnoloogiat katsetatakse juba patsientide peal, kellel on vaja eemaldada kahjustatud ajukude, kuid trombide lõhkumine nõuab palju täpsemat tööd. Hoelscher ja tema kolleegid peavad tõestama, et seade suudab trombi lõhkuda ilma ümbritsevat ajukude kahjustamata.

Infarkt on üks levinuim surmapõhjustaja ja pikaajalise puude tekitaja kogu maailmas. Ajuinfarkt tekib, kui vereklomp ehk tromb blokeerib arteri ja takistab verevoolu ajus. Mida kauem tromb püsib, seda suurem osa ajukoest sureb ning seda madalam on patsiendi ellujäämistõenäosus. „Meetod, mis taastaks ohutult verevoolu ajus, võiks omada väga olulist sotsiaalset, meditsiinilist ja majanduslikku mõju,” ütleb uurimuses mitte osalenud Arizona ülikooli radioloog Evan Unger.

Praegu on trombide lõhkumiseks kasutusel vaid kaks meetodit. Esiteks saab trombe lahustada ravimiga nimega koe plasminogeeni aktivaator (tPA), kuid seda saab anda vaid mõnedele patsientidele ning tavaliselt saab seda kasutada vaid kolme tunni jooksul peale infarkti. Teiseks saab mõnesid trombe operatsiooni abil veresoontest eemaldada, kuid seda meetodit harrastavad vaid vähesed haiglad. Kokku saab neid meetodeid kasutada umbes kümnel protsendil patsientidest.

InSighteci kõrge intensiivsusega fokuseeritud ultraheli seade koosneb enam kui tuhandest ultraheli saatjast, millest igaühe poolt tekitatud kiirt saab eraldi fokuseerida kiivrisarnast seadet kandva patsiendi ajule. Fokuseeritud kiired saab koondada vaid nelja millimeetrise läbimõõduga alale, mis on piisavalt täpne arterit blokeeriva trombi lahustamiseks vähem kui minuti jooksul. „Sellest fookusest väljapoole jääv ultraheli energia on väga madal,” ütleb Hoelscher.

Küülikute peal tehtud katsetes näitasid Hoelscher ja tema kolleegid, et InSighteci süsteem võimaldab trombe lõhkuda tervet ajukude kahjustamata. Lisaks on seadet katsetatud ka inimeste surnukehade peal ning leitud, et ka seal saab seade trombide lahustamisega hakkama — luukude ei juhi helilaineid kõrvale ega hajuta tekkivat energiat.

“Ma olen entusiastlik, kuid siiski ettevaatlik,” ütleb Los Angelese Cedars-Sinai meditsiinikeskuse ultrahelispetsialist ja kardioloog Robert Siegel. „Teoorias peaks see asi võimalik olema, kuid olemas on ka olulised takistused.”

Esimeseks küsimuseks on, kuidas suudavad radioloogid kiirte fokuseerimiseks vajaliku täpsusega paika panna trombi asukoha. Virginia ülikooli teadlased üritavadki praegu seadet kombineerida magnetresonantsi kasutava angiograafiga, et ummistuste asukohta oleks võimalik täpselt kindlaks määrata.

Teiseks küsimuseks on turvalisus. „Aju kuumutamine ei ole hea,” ütleb Siegel. „Tavaliselt me pigem jahutame aju, et seda kaitsta. Ultraheli kasutades tuleb aju aga kuumutada. Kui kolju sisse kuumust lasta, ei pääse see välja ja võib seal hoopis võimenduda.”

Hoelscher nõustus selle probleemiga ja kinnitas, et California ülikooli laboris selle küsimusega praegu tegeletaksegi. „Me peame koljuluud läbinisti mõistma, et aru saada, mida see ultraheliga teeb, samuti täpselt aru saama, kuidas ultraheli trombi lõhub ja mis ajukoes juhtub,” ütleb ta.