Ajakirjas Science Translational Medicine kirjeldatud muutused viitavad, et trenn muudab varuks kogutud suhkrute, lipiidide ja aminohapete lõhustamise radasid ning parandab veresuhkru taseme kontrolli. Uurimuse tulemused võivad tulevikus viia sportlikke saavutusi parandavate toidulisandite või uute ravimite väljatöötamiseni, vahendab Novaator Nature uudist.

Inimeste ainevahetusradade kirjeldamine on võrreldes valkude ja geenide uurimisega siiani jäänud tagaplaanile, osaliselt seetõttu, et inimese kehas leiduvaid metaboliite on nii palju. Erinevate radade uurimise käigus on kokku kirjeldatud umbes 8000 ühendit.

Teadlased võtsid trenni mõju uurimiseks vaatluse alla 210 ainevahetusprodukti. Ainevahetuses toimuvate muutuste hindamiseks 70 inimesel enne ja pärast kümneminutilist jooksu jooksulindil kasutati mass-spektromeetriat. Muutused leiti 21 ühendi juures, mitmeid neist ühenditest polnud varem trenniga seostatud.

Mõned muutused olid suuremad katsealustel, kellel oli suurem hapnikutarbimisvõime, mis näitab paremas vormis olemist. Bostoni maratoni läbimine põhjustas samuti mõnesid muutusi uuritud ainetes, eriti neil jooksjatel, kes täispika maratoni läbisid vähem kui nelja tunniga. Suuremõõtmelises terviseuuringus osalenud 302 inimese uurimine näitas samuti, et kaks hea füüsilise vormiga seostatavat metaboliiti — glütserool ja glutamiin — sõltusid puhkeoleku pulsist, mis on veel üheks füüsilise vormi näitajaks.

On veel vara öelda, kas need muutused panustavad ka füüsilise vastupidavuse paranemisse — siiani on uurimus näidanud vaid seda, et nende metaboliitide tasemed muutuvad. Järgnevates uurimustes püütakse sellele küsimusele vastata loomkatsete abil.

Uurimisrühm söötis siiski rakukultuuris kasvanud lihasrakke seguga, mis koosnes viiest jooksmise tagajärjel kogust suurendanud metaboliidist — glütserool, niatsiinamiid, glükoos-6-fosfaat, pantotenaat ja suktsinaat. Vastusena suurendasid rakud koheselt valgu nimega NUR77 eskpressiooni, mis reguleerib glükoosi ja lipiidide kasutamist skeletilihastes.

Uurimuse puuduseks peetakse asjaolu, et vaatluse alla võeti vaid valitud metaboliidid — nii võib kahe silma vahele jääda mitmeid olulisi treeninguga kaasnevaid muutusi. Siiski on tegemist siiani ühe laiaulatuslikuma metaboliitide profiili kirjeldava uurimusega, mis võiks teadlaste sõnul aidata juhtida tähelepanu just ainevahetusproduktide uurimise tähtsusele.