Vesi on muude vedelike kõrval mitmel moel ainulaadne; enamik vedelikke ei reageeri temperatuurile ja rõhule nii nagu vesi.

Vee ainulaadsuse põhjuseid on juba ammu uuritud, kuid nüüd on rahvusvahelisel teadlaste töörühmal õnnestunud näidata, et vesi võib eksisteerida kahes erilaadses vedelas olekus — mis võib aidata selgitada paljusid vee anomaalsetest omadustest.

Hüpotees, et vett võib esineda kahes erisuguses vedelas olekus, pakuti välja u 30 aastat tagasi ja see rajanes toonastel raalsimulatsioonidel.

Küsimus, kas veel on tõesti rohkem kui üks vedel olek, on üks tähtsamaid vee keemia ja füüsika vallas, ning see on algusest peale olnud vastuoluline. Selle uurimise eksperimente olnud väga keeruline korraldada, kuna tingimustes, milles mõlemad olekud esinema peaksid, on olnud võimatu takistada jää tekkimist.

Oma „tavalises”, meile tuttavas vedelas olekus on vesi toatemperatuuril (u 25 °C). Madalatel temperatuuridel (u -63 °C) esineb vesi kahes vedelas olekus — madala rõhu juures hõreda ja kõrge rõhu juures tiheda vedelikuna.

Lisaks 20-protsendilisele erinevusele tiheduses on neil kahel vedelikul märkimisväärselt erinevad omadused. Uurimistöö tulemused annavad mõista, et õigetel tingimustel saab vesi eksisteerida kahe segunematu vedeliku kujul, mida teineteisest — samamoodi nagu õli veest — lahutab õhuke piiripind.

Seni jääb lahtiseks küsimus, kuidas need kaks vedelikku võivad mõjutada vesilahuste käitumist üldiselt ning eriti, kuidas need võivad mõjutada veekeskkonnas leiduvaid biomolekule. Loodetavasti ajendab vastuste leidmine edasisi uuringuid avastuse praktiliseks rakendamiseks.

Teadlaste töörühm Stockholmi ülikooli keemilise füüsika professori Anders Nilssoni juhtimisel kasutas hüpoteesi tõendamiseks tüsilikke katseid ja raalsimulatsioone. Uurimus ilmus teadusajakirjas Science.