Kaks asja uurinud arsti Firenze ülikoolist kirjutavad Canadian Medical Association Journalis ilmunud artiklist, et patsiendil on hematohidroos ehk otsesõnu vere higistamise sündroom. See on erakordselt haruldane, kuid neiu pole siiski kaugeltki esimene teadaolev juhtum. Juba Leonardo da Vinci on kirjeldanud üht sõdurit, kes alati enne lahingusse minekut verd higistas.

LiveScience vahendab, et meditsiiniajaloolane ja hematoloog Dr Jacalyn Duffin Kingstonis Kanadas asuvast Queen`s Universityst kirjutas itaallaste loole saatesõna ja märgib, et meditsiinikirjanduses on aastast 1880 registreeritud 42 hematohidroosi juhtumit.

Sümptomid on üsna sarnased: inimeste küünte alt, nabast ja näost tuleb veresegust higi ja mõnel puhul lausa nutetakse verd. Ka sagedased ninaverejooksud on tavapärased.

Veider on see, et juhtumit ei ole ilmselt põhjustanud põletik, kuna neiu punased verelibled on täiesti normaalsed nagu ka vereliistakute hulk veres. Ka valgete vereliblede hulk on normipärane.

Arstid oletavad, et tõenäoliselt on asi selles, et higinäärmeid ümbritsevad juuspeened kapillaarid purunevad ja seetõttu jõuab veri ka higisse. Ent samas ütlevad Firenze tohtrid, et ühest ja selget seletust hematohidroosi puhul sellele, mis on higisse sattuva vere allikaks, pole ja ühtki senist hüpoteesi pole veel seni tõestatud.

Arvatakse, et üheks hematohidroosi põhjustajaks võivad olla tõsised ärevushäired ja seetõttu kirjutatakse selle all kannatajatele välja ravimeid, mis nende stressitaseme alla toob. Ka itaallannast patsiendil oli väga tugev depressiivne meeleoluhäire ja paanikahäired, kuid tema puhul oli nende põhjustajaks just vere higistamine. Ravimitest hoolimata higistas ta ikkagi verd edasi, ehkki vähem kui enne.

Eluohtlik hematohidroos ei ole, pole teada ühtegi inimest, kes oleks sellesse surnud.