Loogika oleks sütt sisaldavatel toodetel justkui taga olemas - aktiivsütt kasutatakse ohtlike ainete sidumiseks ning ka hammastepesu juures võiks see ju toimida. Sütt sisaldavate hambapastade esindajate sõnul on nende hambapastad parema valgendamistoimega ja puhastusvõimega, kuid värskelt avaldatud uuringu kohaselt on need väited suuresti tõendamata.

Samal ajal on aga küllalt tõendeid selle kohta, et sütt sisaldav hambapasta võib olla kahjulik või koguni ohtlik - näiteks on söeosakesed hammastele kahjulikud, kuna on liialt suured ja abrasiivsed ning kulutavad ära hambaid katva emailikihi.

Kuna süsi ise on must, küürib inimene ka suure tõenäosusega rohkem, et kõiki musti osakesi hammastelt ära saada, mis omakorda veelgi emailikihti kahjustab. Lisaks sellele võivad need osakesed sattuda näiteks plommide äärtesse või hambalaminaatide vahele ning ajapikku sinna koguneda. Nii muutuvad hambad hoopis mustemaks ja koledamaks, mitte puhtamaks ja valgemaks.

Hambaarstid tõid veel välja, et mitmed kasulikud ained - näiteks fluoriidid, on sütt sisaldavatest hambapastadest enamasti välja jäetud, vastasel juhul reageeriks need söega lihtsalt niimoodi, et nendel poleks mõju. Kuigi tavaliselt on need muude toimeainetega asendatud, ei ole need siiski niivõrd efektiivsed, leidsid hambaarstid.

Britid ei ole ainsad, kes sellel teemal häirekella löövad, sarnasele tulemusele jõudsid 2017. aastal ka Ameerika Ühendriikide hambaarstid, kelle sõnul puuduvad samuti vajalikud laboratoorsed tõendid sütt sisaldavate hambapastade kasu kohta.