Värske töö vihjab, et selles mängib võtmerolli aju võime seada oma uskumusi ja ootusi pidevalt kahtluse alla. Meelepetete ja hallutsinatsioonide näol võib olla tegu häiretega selleks kasutatava masinavärgi töös.

"Meile meeldib rääkida psühhoosi puhul, et meelepetted ja hallutsinatsioonid on kõrvalekalle reaalsusest, millega meist igaüks nõustub. Samas ei saa keegi väita, et sa need pole sinu jaoks reaalsed," märkis uurimuse esimene autor Philip Corlett, Yale-i meditsiinikooli psühhiaater ERR Novaatorile antud intervjuus. Hinnanguliselt kogeb hallutsinatsioone – peamiselt hääli ja/või teisi helisid – 60–70 protsenti skisofreeniaga inimestest.

Kuid meelepetted ei iseloomusta vaid neid, kellel on diagnoositud mõni vaimne häire. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel kuuleb hääli või kogeb hallutsinatsioone oma elu jooksul hinnanguliselt iga 20. täiesti terve inimene. Seda isegi ilma uimastite, migreeni või väsimuse kaasabita. Meelepetete alla saab liigitada ka näiteks mobiiltelefonide pealetungiga seostavad "kummitusvärinad".
Loe edasi siit