Hai kütib ohvrit samamoodi nagu sarimõrvar
Kriminoloogide välja töötatud meetodeid kasutades on teadusuurijad avastanud, et maailma suurim röövkala valib saaki äärmiselt fokuseeritud moel, mis on seotud piirkondadega, mida elukas kõige paremini tunneb, vahendab The Times.
Teadlased kohaldasid suur-valgehaide ehk mõrtsukhaide küttimisharjumuste uurimiseks geograafilist profileerimist - sarimõrvarite ja -vägistajate leidmiseks rakendatavat matemaatilist tehnikat.
340 hairünnaku toimumiskohad märgiti üles, saadud andmeid kasutati haide "ankrupunktide" asukohtade leidmiseks. Kriminaaljuurdluse käigus määratakse jada omavahel seotud kuritegude - enamasti mõrvade, vägistamiste või süütamiste - alusel toimepanija umbkaudne ankrupunkt. Kõige tihemini on see roimari elu- või töökoht.
Sarimõrtsukad või -vägistajad kalduvad tegutsema piiratud alal oma ankrupunkti lähistel. Uurijad tuvastavad selle baasi, et mitte jääda kimpu liiga suure hulga kahtlusalustega ning et seada tähtsuse järjekorras ettepoole neid, kes elavad või töötavad teatud areaalides.
Haiteadlased seostasid omavahel mõrtsukhaide rünnakud hüljestele - nende "roimad" - Lõuna-Aafrika ranniku lähistel ning leidsid, et elukatel oli hästi määratletud küttimisbaas. "Ankrupunkt" asus enamasti sada meetrit mere pool paigast, kus hülged elupaigaks valitud saarele saabusid ja sellelt lahkusid.
Miami ülikooli teadlase Neil Hammerschlagi juhitud uurimistöö tulemused avaldati ajakirjas Journal of Zoology, mida annab välja Londoni zooloogiline selts.
"Haide küttimismarsruutide uurimine on äärmiselt keeruline ning käesolev töö aitab meil palju paremini mõista seda, kuidas röövloomad saaki jahivad," ütleb Londoni ülikooli bioloogia- ja keemiateaduste teaduskonna geograafilise profileerimise ekspert Steven Le Comber.
Mõrtsukhai, filmi "Lõuad" kohutava staari hirmuäratav maine tugineb nii eluka suurusele - hai võib kasvada kuni kuus meetrit pikaks - kui ka jõule. Hammustades raputab hai pead küljelt küljele ning tema sakilised hambad toimivad saeterana.
Geograafilise profileerimise meetodi töötas välja endine Kanada patrullpolitseinik Kim Rossmo. Praegu kasutatakse seda kogu maailma korrakaitseorganites regulaarselt.
