Kavandas ja ehitas selle uurimiskeskuse BAE Advanced Technologies (BAEAT), mis on samuti pigem militaartehnoloogiaga seostatav firma, kuigi keskuse peamiseks ülesandeks on nimetatud ionosfääri analüüsimist, et välja töötada paremat raadiosidet ja jälgimistehnoloogiat.

Lisaks on neil eraldi uurimisjaam arktilistel aladel ja veel üks õhujõudude hallatav rajatis Gakonas. Ka oli USA-l veel kaks ionosfääri soojendamist võimaldavat keskust - Fairbanksis Alaskas asunud HIPAS pandi küll 2009 kinni, Puerto Ricos tegutseb aga Arecibo observatoorium tänaseni.

Ka Norras ja Venemaal on sarnaste asjadega tegelevad uurimiskeskused.

Kandvaks instrumendiks HAARP-is on ionosfääri uurimisinstrument (Ionospheric Research Instrument, IRI), mis kujutab endast 180 antennist koosnevat võimsat raadiosageduste saatejaama HF-lainealal. IRI abil on võimalik ergastada piiratud ala ionosfääris: 70-350 km kõrgusel, et siis VHF- ja UHF-radaritega, fluxgate-magnetomeetriga, digisondi ja induktsioonimagnetomeetriga jälgida selles ergastatud piirkonnas toimuvaid protsesse.

HAARP-i keskus.

Tööd HAARP-i rajamiseks algasid 1993. aastal, praegusel kujul valmis IRI aastaks 2007, kuid kui vaadata hinnalipikut, 250 miljonit dollarit, siis pole ilmselt tegemist siiski tavalise teaduslaboriga. Algatajaks oligi laevastiku uurimiskeskus (ONR), mis asus samal kohal juba eelnevalt.

Erinevalt teistest militaarsetest uurimis- ja luurejaamadest on aga HAARP-i teadustegevus olnud kogu aeg avalik, objekti saavad külastada kõik huvilised. See oli ka ilmselt ainus võimalus vastata lausa ÜRO tasandile jõudnud vandenõuteooriatele. Paraku, juba mullu tuli töö seal seisma panna, tänavu mais teatati, et jaam pannakse üldse kinni, rahad on nähtavasti otsas.

Alternatiivmeedias on selle rajatisega seostatud peaaegu kõiki maailma pahesid, lahesõjasündroomist ja meelsuskontrollist kuni lennuki- ja süstikukatastroofideni, rääkimata igasuguste ilmastikunähtuste, isegi maavärinate ja haiguspuhangute seostamist objektiga.

Ikka nii, et mida ameerikavastasem autor, seda paranoilisem teooria. Venezuela lahkunud president Hugo Chavez süüdistas HAARP-i lausa Haiti maavärina tekitamises, kuigi mingit maa sisse suunatud funktsiooni sellel uurimisjaamal ju ei ole.  Sama veider on olnud süüdistus, nagu Sumatra 2004. aasta maavärin oleks tekkinud Alaskas asuva keskuse mõjul. Seni pole isegi veenvaid teooriaid, mis suudaks põhjendada maakoore all toimuvat atmosfääris toimuvaga. Tõusu ja mõõna tekitab küll Kuu.

Mida HAARP suudab, on suunata üles 3,6 megavatist signaali, sagedusalasse 1,8 kuni 10 megahertsi, signaal võib olla pulsseeriv või pidev, kõik ülejäänud seadmed on suunatud siis selle signaali mõjude uurimisele. Loogika ütleks, et tulevikus võivad sellised andmed tõesti aidata ka välja töötada meetodeid ilmastiku, sh atmosfääri ülemiste kihtide kontrollimiseks, samas kui välistada ei saa ka mitmesuguseid luureülesandeid. Navigatsioonisüsteemides, mis satelliitidele toetuvad, on igatahes veel palju arenguruumi, teame me pea iga päikeseloite ajal.

Paranoiameedia võttis HAARP-i hambusse juba 1996. aastal, kui arvati, et USA ehitavat endale uut superrelva.  Ühe vene juudi juurtega kanadalasest autori teooria kohaselt suutvat HAARP aga esile kutsuda kõikvõimalikke looduskatastroofe ja ulatuslikke voolukatkestusi, kuigi mingeid tõendeid, kuidas näiteks maavärinaid saaks ionosfääri ergastamisega esile kutsuda, ju ei ole.

Kõik edasised protestid ja vandenõuteooriad tuginevadki Mihhail Tšosudovski legendidele ja tulemuseks on see, et näiteks YouTube'ist paranoiavaba HAARP-i teemalist videot leida pole praktiliselt võimalik. Tšosudovski on staažika ÜRO-diplomaadi poeg, kellel võimaldati õppida Ottawa ülikoolis ja nähtavasti 1970-1973 oli ta Salvador Allende-aegses Tšiilis, hiljem on aga suutnud end paika seada Ottawa ülikooli emeriitprofessorina majandusteaduste alal. Kui tema minevikus just KGB ei peitu, ei pruugi isegi aru saada, miks mees nii vihaseid USA-vastaseid vandenõuteooriaid vorbib.

Niisiis, legend, nagu HAARP võiks ionosfääritestidega "tekitada elektronide kaskaadi, mis võiks nihutada paigast maa magnetpoolused," pärineb Putini-meelsest Venemaa sõjandusajakirjast. Kui europarlamendis üritati HAARP-i vastast raevu tekitada, suudeti tõestada vaid "keskkonna-alaseid küsitavusi." 

Stanfordi professor, Türgi päritoluga Umran Inan pidi nentima, et praegu pole toimivaid lahendusi meie planeedi ilmastiku moonutamiseks, ja kuigi HAARP-i seadmed tunduvadki võimsad, ei ole selle mõju kaugeltki võrreldav näiteks ühe välgulöögiga, milliseid sähvatab meie atmosfääris aga 50 kuni 100 korda sekundis.

HAARP on liiga nõrk, et isegi välku esile kutsuda, virmalisi ehk veel.