Guajaana delfiinidel on kuues meel
Elektroretseptsioon ehk võime tajuda elektrivälju on kalade hulgas suhteliselt laialt levinud - haid ja raid kasutavad seda saagi poolt tekitatava vaevumärgatava elektrivälja avastamiseks. Mõned kalad rakendavad seda orienteerumiseks, mil teised kasutavad elektrielundeid otseses mõttes saagi uimastamiseks. Imetajate hulgas on elektroretseptsioon äärmiselt haruldane, vahendab ERR Teadus.
Eksklusiivsesse klubisse kuulusid senini neli erinevat sipelgasiili liiki ning nokkloom, kelle elektrivälja taju on võrreldes kaladega vaevumärgatav. Wolfe Hanke juhitud bioloogide töörühm hakkas esmakordselt kahtlustama, et ka Guajaana delfiinidel võivad elektroretseptoritega varustatud olla 11 aastat tagasi. Toona otsustas käesoleva uurimuse esimene autor Nicole Czech-Damal uurida neid infrapunakaamera all: vaatlused näitasid, et nende ninadel leidub rida punkte, mis eritavad keskmisest tunduvalt rohkem soojust.
Delfiinide ninadel leidub terve rida augukesi, mida kutsutakse vurrukrüptideks. Minevikus aitasid vurrud delfiinidel orienteeruda, nagu teevad seda kassid. Intensiivne verevarustuse tõttu eralduv soojusjälg näitas aga, et augukesed ei ole ka tänapäeval kasutud. Mõned aastad hiljem loomulikku surma surnud delfiini lahkamine kinnitas, et tegu oli tõepoolest tajuorganitega. Võrdlus haide ning nokkloomade sarnaste augukestega viis teadlased mõttele, et tegu võib olla elektroretseptoritega. Idee tõestamiseks ning uue eksperimendi läbiviimiseks pidid Hanke töörühma liikmed uue Paco nime kandva delfiini esmalt välja õpetama.
Paco õpetati oma pead silmuses hoidma, mis paiknes kahest elektroodist fikseeritud kaugusel. Viimased tekitasid väikese elektrivälja, mille tugevus oli ligikaudu võrdne kalade poolt tekitavaga. Delfiin treeniti silmusest välja ujuma, kui ta elektrivälja tajus ning paigale jääma, kui elektroodid välja lülitatud on. Selgus, et Paco suutis tajuda ükskõik kui tugevat elektrivälja, eeldusel, et see oli 4,6 mV/m tugevam. Kalade elektriväli on sellest kõrgem. Kui aga delfiini vurrukrüptid plastikuga kaeti, ei suutnud Paco isegi väga tugevaid elektrivälju tunnetada.
Eksperimendid tõestavad, et vähemalt Guajaana delfiinid on elektriväljade tajumiseks kohastunud. Kuna sarnaste vurrukrüptidega on varustatud ka teised delfiiniliigid võib see tähendada, et ka neil on nn kuues meel. Samas ei ole imetajate elektrivälja taju siiski võrreldav enamike kalaliikidega. Kuigi Guajaana delfiinide elektroretseptorid on näiteks nokklooma omadest kümme korda tundlikumad, jäävad need hai omadele ligikaudu miljoni kordselt alla.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!