Gröönimaa lähedalt leiti ainulaadne vulkaan, mis aitab mõista saare ajalugu

 (11)
Gröönimaa lähedalt leiti ainulaadne vulkaan, mis aitab mõista saare ajalugu
Vulkaan leiti Gröönimaa lääneranniku lähedaltKuvatõmmis Google Mapsist

Taani teadlased on avastanud Gröönimaa pealinnast Nuukist lääne pool merest uue vulkaani, mis aitab mõista saare kujunemist.

Leid on ainulaadne. Avastatud vulkaan pärineb 95 miljoni aasta tagusest ajast, kui kunagine hiidkontinent Pangaea hakkas jagunema ning sellest moodustusid Aafrika, Euroopa ja Ameerika, kirjutas Aftonbladet. Sel ajal tekkis Atlandi ookeanis palju vulkaane, kuid kuna need on veel all, siis on neid keeruline avastada ja uurida. See on ka põhjus, miks äsja leitud vulkaanist midagi ei teatud.

Haruldase vulkaani avastas uurija Christian Knudsen juhuslikult. Naftaotsijad, kes otsisid Gröönimaa lähedalt uusi nafta leiukohti, tõid talle pinnaseproove ning neid analüüsides ta vulkaani avastaski. Täpsemalt reetsid vulkaani asukoha tsirkooniumi ja nioobiumi jäljed, mis on iseloomulikud just mandrite jagunemisel tekkivate vulkaanide puhul.

Mõõtmised näitavad, et vulkaan on sarnase kujuga nagu Kilimanjarost leitud vulkaanid ja on mitme kilomeetri kõrgune. Ajal kui vulkaan oli aktiivne, asus see maismaal, mitte vee all. Arvatakse, et Pangaea jagunemisel tekkis veel terve hulk vulkaane, mis samamoodi vee all asuvad, kuid kuna need asuvad sügaval, on nende leidmine keeruline ülesanne.

Teadlased loodavadki, et värskelt leitud vulkaan aitab teadmistelünka täita ning paremini mõista seda, kuidas Gröönimaa ja Euraasia teineteisest eraldusid ning Atlandi ookeani põhjaosa tekkis. "Atlandi ookean kujuneb veel tänapäevalgi ja laamad liiguvad jätkuvalt," selgitas Knudsen. "See vulkaan aitabki meil paremini mõista, kuidas kogu see protsess toimub."