Pirruse eestvedamisel jõudis kaante vahele 1980. aastatel algatatud geoloogiliste loodusmälestiste andmebaas „Eesti Ürglooduse Raamat”, osutab keskkonnaministeerium Delfile saadetud teates.

Töö sisaldab üle 2500 loodusmälestise kirjelduse, millele tugineb meie tänane süsteemne ettekujutus tähelepanuväärsetest geoloogilistest objektidest, sealhulgas loodusmälestistest ning kaitstavatest ja kaitset vajavatest eluta looduse objektidest.

Aktiivse teaduse populariseerijana on Pirrus avaldanud üle 100 populaarteadusliku artikli ning toimetanud paljusid raamatuid, osalenud Eesti Entsüklopeedia köidete koostamisel, juhtinud ekskursioone ja õppematku looduses.

Pirruse akadeemiline tegevus on olnud seotud eelkõige uurimistööga Ida-Euroopa platvormi Vendi ja Kambriumi settekivimite stratigraafia ja mineraloogia ning Eesti meteoriitika vallas. Enn-Aavo Pirrus on väga hea Eestimaa tundja, eriti põhjalikud on tema teadmised rändrahnudest.

Pirrus on lisaks põhitööle osalenud teadlasena aktiivselt Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Looduseuurijate Seltsi, Eesti Geoloogia Seltsi, Eesti Teaduste Akadeemia Meteoriitika Komisjoni, Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni jt tegevuses, propageerides tähelepanuväärsete geoloogiliste loodusobjektide teadusliku uurimise vajadust nende parema kaitse korraldamise eesmärgil.

Iga-aastast tuntud ornitoloogi ja loodusteadlase Eerik Kumari (1912-1984) nimelist looduskaitsepreemiat antakse välja alates 1989. aastast. Preemia saajaks võib olla üksikisik, kollektiiv, asutus või organisatsioon, kelle tegevus looduslike koosluste, liikide või looduskaitseobjektide kaitsel ning sellealaste teadmiste levitamisel ja propageerimisel on olnud silmapaistev ja märkimist vääriv.

Eerik Kumari looduskaitsepreemiat antakse välja 17. korda, preemia suurus on 30 000 krooni.