Geniaalsust põhjustab üleliigne meessuguhormoon emaüsas?
Alberta pedagoogikateaduskonna pedagoogilise psühholoogia osakonna professor Mrazik avaldas koos kolleegiga USA Rideri ülikoolist ajakirjas Roeper Review uurimuse, mis käsitleb andekuse (130 või enama punktini küündiva IQ) ja testosterooni kõrgemate tasemetega sünnieelse kokkupuutumise vahelist seost. Mraziku hüpoteesi kohaselt võib sünnieelne kokkupuude selle looduslikku päritolu kemikaaliga põhjustada andekust samamoodi nagu emaüsas võivad välja areneda mitmesugused kehalised ja vaimsed puuded, vahendab Science Daily.com.
„Mõned tõendid viitavad võimalusele, et sünnieelne ülemäärane kokkupuude testosterooniga soodustab ajusiseste ühenduste kujunemist, eriti parempoolses prefrontaalses ajukoores,“ ütles prof Mrazik. „Sellepärast esinebki paljudel intellektuaalselt andekatel inimestel selgesti eristuvaid isikuomadusi, mida elanikkonnas üldiselt sageli ei kohta.“
Prof Mraziku hüpotees sündis andekate inimeste tervisenäitajate hindamise käigus tehtud vaatlustest. Koos kaasuurijaga pani Mrazik uurimisaluste juures tähele teatud iseloomulikke jooni. Avastus ajendas keskustelusid varajase arengu rolli üle andekuse eelduste kujunemise juures.
„Meil tekkisid mõned huvitavad mõtted selle kohta, kuidas arusaam, et geniaalsus on bioloogilisest perspektiivist määratud, võib olla tõele seniarvatust lähemal,“ ütles prof Mrazik. „Tundus, et suurem osa uute tehnoloogiatega (nagu funktsionaalne magnetvõnke-tomograafia fMRI) kogutud tõenditest ütleb meile, et küsimus on geneetika ja keskkonnamõjude lihtsast vastandamisest mõnevõrra keerulisem.“
Oma tähelepanekute põhjal konstrueerisid uurijad hüpoteesi, mille kohaselt tähendab teatud hormonaalne tõrge loote neurobioloogilises arengus seda, et andekad lapsed sünnivad tugevamate eeldustega teatud valdkondades nagu kunst, matemaatika või reaalteadused. Mrazik hoiatab, et selgitamaks, millised protsessid täpselt andekat aju tingivad, on vaja teha veel täiendavat uurimistööd.
Ta märgib, et rohkem on teada aju normaalse arengu kõrvalekallete põhjuste kohta, mistõttu andekate inimeste andekuse põhjuste kaardistamine kujutab endast suuresti seniavastamata valdkonda. Prof Mrazik loodab, et seadmed nagu fMRI-tomograaf võimaldavad teadlastele paremat arusaamist neurobioloogia rollist andeka aju arengus.
„Väga raske on öelda, mis nimelt on see, mis suunab aju arenguteele, mis selle palju väärtuslikumaks muudab,“ möönis ta. „Järgmine ülesanne on leida, täpselt millised stiimulid aju sellist ebatüüpilist arengut tingivad.“
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!