Ajakirjas Psychological Science kajastatud uue uuringu kohaselt pole välistatud, et nii üht kui teist, vahendab teadusportaal PhysOrg.

Psühhoosi ja loomingulisuse vahelisi seoseid uurides keskendus Ungari Semmelweisi ülikooli psühhiaater Szabolcs Kéri geenile nimega neureguliin-1, mis mängib olulist rolli mitmesuguste ajuprotsesside juures, kaasa arvatud neuronitevahelise side arendamisel ja parendamisel. Selle geeni (või genotüübi) üht versiooni seostatakse aga vaimsete häirete nagu skisofreenia või bipolaarne häire väljakujunemise suurema riskiga.

Uurijad värbasid vabatahtlikke katsealuseid, kes pidasid end väga loominguliseks ja meisterlikuks. Nad pidid läbi tegema jada teste, mille raames hinnati muu hulgas ka nende arukust ja loomingulisust. Loomingulisuse mõõtmiseks paluti osalejail vastata reale ebatavalistele küsimustele ("Oletagem, et pilvede küljes on nöörid, mis ripuvad maani. Mis siis juhtuks?") ning hinnati nende vastuseid originaalsuse ja paindlikkuse põhjal. Samuti paluti neil täita küsimustik oma loominguliste saavutuste kohta, pärast mida võtsid uurijad neilt vereproovi.

Tulemused näitavad ilmselget seost neureguliin-1 ja loomingulisuse vahel. Antud geeni konkreetse variandiga katsealuste tulemused nii loomingulisuse-testis kui loominguliste saavutuste osas olid paremad teistsuguse geenivariandiga osalejate omadest. Kéri märgib, et tegu on esimese uuringuga, mis näitab, et psühhoosiriskiga seostuval geneetilisel variatsioonil võib olla ka kasulikke funktsioone.

Ta nendib, et "molekulaarsed tegurid, mida üldiselt seostatakse tõsiste vaimsete häiretega kui mis esinevad paljudel tervetel inimestel, võivad olla eeliseks, mis võimaldavad meil mõelda loomingulisemalt". Lisaks annavad need tulemused mõista, et mõned geneetilised variatsioonid võivad evolutsioonilises valikus pinnale ja inimkonna genofondi püsima jääda hoolimata nendega seostuvatest tõsistest terviseprobleemidest, kui neil on samas ka kasulikke mõjusid.