Gekod kasutavad pinnale kinnitumiseks mikroskoopilisi karvasarnaseid rakuahelaid. Seda aga vaid pinna teatud kaldenurgast alates, vahendavad
ajakirjas Proceedings of the Royal Society B ilmunud uuringut.

Kolm kuuest vaatlusalusest gekost võtsid oma kleepumismehhanismi kasutusele 10-kraadise nurga all. 30-kraadise kalde puhul kasutasid seda võtet juba kõik kuus gekot. Kolm gekot, kes alustasid pinnale kinnitumist varem, olid oma edasisel liikumisel aeglasemad kui teised kolm, kes reageerisid hiljem.

Evolutsioonibioloogid Anthony Russell ja Tim Higham tõmbavad paralleele vormelisõiduga: kui autod kasutavad vihmarehve selle asemel, et riskida võimaliku libisemisega, siis on rehvide parema haardumise arvelt nende kiirus väiksem.

Teadlased tunnevad gekode haardemehhanismi vastu erilist huvi, sest ülekantuna robootikasse oleks sellest suur abi nii kosmoseuuringutel, meditsiiniprotseduuridel, sõjatööstuses kui ka lihtsalt piltide seinale riputamisel.