Seda geenivarianti kandvatel inimestel on oht haigestuda kopsuvähki sama suur sõltumata sellest, kas tegemist on vaid haruharva suitsetava inimese või ahelsuitsetajaga. Kui perekonnas on esinenud kopsuvähki, tuleks regulaarselt uurida ka neid inimesi, kes puutuvad suitsetamisega kokku passiivselt, vahendab Novaator PhysOrgi uudist.

“Uurimuses näidati tugevat seost keskkonna ja geenide vahel,” väidavad teadlased. „Inimesed, kellel on vastav geneetiline eelsoodumus, võivad haigestuda isegi kergel kokkupuutel suitsetamisega.”

Kromosoomipiirkonna mõju uurimiseks kopsuvähi väljakujunemise tõenäosusele määrasid teadlased kindlaks kopsuvähiga seotud haplotüübi (kromosoomi osa, mis sisaldab enamasti koos päranduvaid geene). Seejärel jagati uuringus osalenud inimesed suitsetamise sageduse põhjal gruppidesse: mitte kunagi suitsetajad, aeg-ajalt suitsetajad, keskmised suitsetajad ja palju suitsetajad.

Perekondades, kus geneetiline eelsoodumus vähi tekkeks puudus, sõltus vähi väljakujunemine tugevalt suitsetamise tasemest. Palju suitsetajad haigestusid tunduvalt suurema tõenäosusega kui keskmiselt suitsetajad, kuid viimased olid jälle suuremas ohus kui aeg-ajalt suitsetajad. Geneetilise riski haplotüübiga inimestel suurendas aga isegi vaid aeg-ajalt suitsetamine väga oluliselt vähki haigestumise tõenäosust. Nende inimeste puhul ei olnud erilist vahet, kas nad suitsetasid natuke või palju.

“Kui inimene kannab pärilikku eelsoodumust, ei oli oluline, kas suitsetatakse palju või vähe. Igatahes on oht haigestuda kopsuvähki suur,” kirjutavad teadlased. „Kui inimese perekonnas on esinenud kopsuvähki, ei tohiks parem üldse suitsetajate läheduseski viibida.”