Need 35 000 inimest, kes on Geenivaramule oma tervise- ja sugupuu andmed teadusuuringuteks loovutanud, on lisaks oma isikliku  tervise analüüsile loonud seeläbi ka eeldused oma järeltulijate tervemaks eluks. Sama väärtuslik on olnud ka nende üle 150 meediku roll geenidoonorite andmete kogumisel.

Geenivaramu sisaldab ligi 3.5 protsenti Eesti täiskasvanud elanike andmeid ning peegeldab üha enam Eesti rahvastiku ealist, vanuselist ja soolist struktuuri.

Seega on nüüd doonoriteks oodatud just meesterahvad ja naised alates 55-eluaastast, et viia andmebaas võimalikult täpsesse vastavusse Eesti rahvastiku vanuselise ja soolise struktuuriga.

Geenidoonoriks minnes võetakse inimeselt 30 milliliitrit verd ja tuleb täita tervisekäitumist ning sugupuud puudutav küsimustik.

2010. aastal peaks lõppema Geenivaramu esimene andmekogumisperiood ja alates järgmisest aastast hakkavad inimesed saama ka geeniteadlaste käest tagasisidet - mis mujal maailmas on väga kallis teenus.

Inimeste andmeid hoitakse võõraste pilkude eest turvaliselt mitme luku ja müüri taga.