Geeniteraapia taastab lõhnataju
Rahvusvaheline töörühm on geeniteraapia poolt pakutavaid meetodeid rakendades taastanud ilma haistmismeele toimiseks vajalike rakustruktuurideta sündinud hiirtel lõhnataju, sarnast lähenemisviisi saaks pikemas perspektiivis kasutada ka inimestel.
Viimastel aastatel läbiviidud eksperimendid on üha enam tõestanud, et kaasaegse teaduse käsutuses olevate meetoditega on võimalik anda sünnist saati pimedatele või kurtidele imetajatele võimalus esimest korda kuulda või näha, vahendab ERR Teadus.
Osa neist rajanevad uutele kemikaalidele, mis näiteks silmad ajutiselt valgustundlikuks muudavad. Teise lähenemisviisiga saadetakse ajusse juba rakkude asemel implantaatide poolt kodeeritud elektriimpulsid. Muidugi on ka geeniteraapia, millega on näiteks suudetud kurdina sündinud hiired esimest korda helisid kuulma panna.
Värskes uurimuses kasutatakse selle poolt pakutavaid meetodeid haistmismeele taastamiseks. Kuigi see võib kaduda ka näiteks peaaju trauma või haistmisnärvi kahjustuse läbi, võib mõnedel juhtudel anosmia esineda ka juba sünnist saati. Haistmise eest vastutavad harilikult tsiilideks või ka ripsmeteks kutsutavad karvakesed, mille puudumist põhjustab Ift88 kutsutava geeni mutatsioon.
Veelgi enam, kuna sarnased organellid paiknevad pea kõikjal inimkehas, võib sellega seotud geeni mutatsioon põhjustada neeru ja maksa tsüste, lisasõrmelülisid või ka näiteks pimedaks jäämist.
Michigan'i Ülikooli geenitehnoloogide poolt juhitud töörühm asetas hiirte lõhnataju taastamiseks esmalt adeno- viiruse sisse ilma mutatsioonideta Ift88 geeni. Seejärel süstisid nad kolmel järjestikul päeval modifitseeritud viiruse hiirte ninadesse.
