Oma kaheksa valitsemisaasta jooksul tegi Venemaa president Vladimir Putin kõik selleks, et saada Kremli kontrolli alla võimalikult suur osa Euroopat toitvatest gaasivarudest ja torujuhtmetest. Tänu Putini innule monopoliseerida Euroopa gaasivarustus anti Gazpromile käsk sõlmida Kesk-Aasia riikidega pikaajalised gaasitarnelepingud (st osta kogu nende gaasitoodang) ja seda tehti hinnaga, mis suure kaarega ületab tänaseid maailmaturu hindasid, vahendab New York Times.

Selle tulemusena ähvardab kehtestamise hetkel poliitiliselt ja majanduslikult paljulubavana tundunud strateegia tänase majandusolukorra jätkudes Venemaa energiahiidu aastatepikkuste kahjumitega, mis omakorda viib allavett ka ettevõtte mõjukuse.

Nõudlus Gazpromi gaasi järele väheneb käesoleval aastal 60 miljardi kuupmeetri võrra, mis on ligikaudu sama suur hulk kui ettevõte ostab kokku endistest liiduvabariikidest, teab rääkida Oxford Institute of Energy Studies maagaasi osakonna direktor Jonathan P Stern.

Maailmamajanduse kiire allakäik on avaldanud hävitavat mõju ka Gazpromi ärimudelile. Veel möödunud septembris käis Putin, siis küll juba peaministrina, Uzbekistanis ja sõlmis kahekümne aasta pikkuse lepingu sealsete gaasivarude kokkuostmiseks-vahendamiseks.

Nimetatud lepingu tulemusena maksab Gazprom 1000 kuupmeetri gaasi eest 2009. aastal keskmiselt 340 dollarit. Hind kujuneb keerulise valemi alusel, mis põhineb kuukuulise viivitusega maailmaturu naftahindadel. Tuhat kuupmeetrit gaasi läheb aga Ukrainasse hinnaga 230 dollarit ja Euroopa on 2009. aastal nõustunud sama hulga gaasi eest maksama 280 dollarit.

Vähenevad kasumid omakorda on pannud Gazpromi, kes sööstis energiakandjate buumi ajal maailmaareenile ja millest sai Putini Venemaa uue võimsuse märk, vägagi pingelisse olukorda. Gazpromi poliitilised eesmärgid seadnud ettevõtte tänaseks olukorda, kus need viivad raha välja. Näiteks kui omal ajal sai Kreml Gazpromi kaudu mõjutada Ukraina läänemeelset valitsust, siis täna peab ettevõte Ukraina gaasile sisuliselt peale maksma.

Trend on Gazpromi jaoks pöördumas veelgi hullemaks: möödunud nädalal sõlmis Euroopa Liit kokkuleppe Aserbaidžaani, Gruusia, Türgi ja Egiptusega, mis võib ellu äratada pikalt viibinud Nabucco torujuhtme ehitamise ja peaks murdma Venemaa Kaspia ümbruse gaasimaardlate monopoli. Aserbaidžaani jaoks oli tegu kannapöördega, kuna möödunud aastal pakkus riik Venemaale sisuliselt võimalust osta ära riigi merepealsete gaasiplatvormide kogu tulevane toodang.

Venemaa laseb hädaga Kesk-Aasia torujuhtmeid õhku?

Teine endine liiduvabariik süüdistab aga Venemaad selles, et too saboteerib torujuhtmeid eesmärgiga lõpetada liigkalli gaasi ostmine. Türkmenistanis lõhkes 9. aprillil osa Venemaale gaasi viivast torujuhtmest, mis ajutiselt peatas gaasitarned. Türkmenistani välisministeerium üllitas selle peale teadaande, milles süüdistas Gazpromi, et too sulges venemaale suunduva torujuhtme kraani ja tekitas nii torujuhtmes ülesurve. Uudised tänaste arengute kohta on lünklikud, kuid 1. mai seisuga oli torujuhe veel suletud.

Gazprom ise ei ole teadaannet kommenteerinud, kui riigitelevisioonis rääkinud ekspert veeretas süü Türkmenistani aegunud infrastruktuurile.

Türkmenistan seevastu reageeris olukorrale sõlmides lepingu Saksa ettevõttega RWE eesmärgiga võtta kasutusele uusi Kaspia mere gaasimaardlaid. RWE on osaline ka Nabucco konsortsiumis.

Kuna Gazpromi ja Kremli rahakott on suuresti ühine, siis on ettevõtte mured jätnud jälje ka riigi finantsolukorrale.

Möödunud aastal oli Gazpromi käive 160,5 miljardit dollarit ja kasum 30,8 miljardit, siis käesolevaks aastaks ennustatakse, et ettevõte teenib 104 miljardi dollarilise käibe pealt kasumit 16,7 miljardit.

Suurima maksumaksjana tõi Gazprom riigikassasse 2008. aastal 40 miljardit dollarit, käesoleval aastal arvatakse analüütikute sõnul see summa vähenevat 22,5 miljardini.

Gazpromi kasum on surve all niikaua kui energiakandjate hinnad ja nõudlus jäävad praegusele tasemele või selle lähedale. Kuigi Kesk-Aasiast sisseostetava gaasi hind tänu naftahinna langemisele kukub, peab Gazprom sellest olenemata ära ostma kogu sealt tuleva gaasi. See omakorda tähendab, et Gazpromil tuleb enda reservid - kus gaasi ammutamise omahind on kohati 4$/1000m3 - jätta sinnapaika.

Kõik kokku mõjutab ettevõtte tulevast finantssuutlikkust. Gazprom on teatanud, et plaanib käesoleval aastal investeerida 27,46 miljardit dollarit ja plaanib tänaseni isegi käibe langemise puhul 2010. aastal kulutada 44,8 miljardit dollarit.

Kui ettevõtte oma plaanidest kinni hoiab, siis 2010. aastaks on käes negatiivne rahavoog ja Gazprom peab hakkama laenama. Analüütikud leiavad, et kui naftahinnad ülespoole ei hüppa, matab Gazprom oma nii suured investeeringuplaanid siiski maha.