Eelmised kaks toimusid oktoobris ja novembris, Galileod lahutas siis Iost vastavalt 610 km ja 300km. Iole lähenemise teeb keeruliseks teda ümbritsev laetud osakeste pilv, mis segab automaatjaama arvuti ja teiste elektroonikaseadmete tööd. Novembris näiteks läks Galileo arvuti vaid mõni tund enne Iole lähenemist ooteseisu ja ainult lennujuhtide kiire tegutsemine päästis olukorra. Seekord kulges möödalend üllatavalt hästi, tekkinud probleemist sai Galileo pardaarvuti ise jagu.

Galileo aktiivne tegutsemine pidi lõppema juba eelmisel kuul, kuid viimasel hetkel saadi raha juurde ja projekti jätkatakse veel aasta jooksul nimetuse Galileo Millennium Mission all. Selle käigus möödub ta mais ja detsembris Jupiteri kaaslasest Ganymedesest.

On tekkinud idee saata Galileo pärast seda Jupiteri atmosfääri, kust ta edastaks mõne minuti jooksul enne purunemist infot seal valitsevate tingimuste kohta. Võimalik on ta suunata ka vastu mõnd Jupiteri kuud. Kindlat otsust selle kohta, milline tegevuskava valida, veel vastu võetud ei ole. Igatahes lendu enam rohkem pikendada ei saa, kuna kütus saab otsa.

1989. a startinud Galileo jõudis Jupiteri juurde juba 1995. a lõpus.