Gaasihiiglane Enceladus tekitab Saturnil sademeid
Saturnil toimuvate looduslikke protsesside alusel ei saa fenomeni kuidagi seletada. Vesi ei saa lihtsalt planeedi atmosfääri eri regioonide füüsikaliste omaduste tõttu pilvkatte ülaossa tõusta, vahendab ERR Teadus.
See sundis astronoome otsima lahendust planeedist kaugemalt. Samas on kaua aega teatud, et gaasihiiglase jäise kuu Enceladuse geisrid purskavad pidevalt vett kosmosesse. Enamik sellest satub igaveseks avakosmosesse, mil osa koguneb Saturni E-rõngasse ning jääb planeedi ümber tiirlema - samas on Jupiteri vulkaanilist kuud Io-t ga eelnevalt märgatud oma väävlirikast materjali oma emaplaneedi heitvat. Oletati, et osa veest satub samal viisil Enceladuselt Saturni atmosfääri, ent seda oli märksa võimatum tõestada.
Protsessist ei leidnud märke isegi planeedi ümber tiirlev Cassini satelliit. Peamiselt avakosmosest vee otsimiseks konstrueeritud Herschel'i kosmoseteleskoobi kasutav töörühm leidis aga Saturni infrapunakiiruse spektris vaadeldes selle ülaatmosfääris ebahariliku jälje. Täiendavad vaatlused kinnitasid, et tegu ongi Enceladuselt lähtuva vee- molekulide pilvega. Arvutused näitasid, et iga sekund kukub gaasihiiglasele 2,5x10E26 veemolekuli ehk veidi üle 7,5 kilogrammi jagu vett. See moodustab Enceladuse poolt kosmosesse paisatavast veekogusest pelgalt 3-5%
Samas tekitavad vaatlustulemused uue mõistatuse: veeauru olemasolu on märgatud ka metaanirikkal ning astrobioloogide poolt võimalikuks maavälise eluhälliks peetaval Titanil. Astronoomide rakendatud arvutuslike mudelite kohaselt ei ole Enceladuselt pärinev sademetehulk piisav, et Titanil leiduva veeauru hulka seletada. Viimane nõuaks, et jääkuu paiskaks Titanile 5-20 korda rohkem vett, mis viitab, et kuul märgataval vesi peab pärinema mingist teisest allikast.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!