Füüsika vastab: Miks tundub, et vanas eas kulub aeg kiiremini

 (37)
Füüsika vastab: Miks tundub, et vanas eas kulub aeg kiiremini
Lapsepõlves salvestab aju rohkem pilteUku Tampere

Paljudele on tuttav tunne, et vanemaks saades hakkab ka aeg kiiremini mööda lippama. Science Daily teadusuudiste portaalis avaldati värske Duke’i ülikoolis tehtud uuringu raport, mis selgitab füüsika abil nähtust, kus lapsepõlves tunduvad päevad pikemana.

Duke ülikooli professor Adrian Bejani sõnul on nähtus seotud inimese keha füüsilise vananemisega. Uue teooria kohaselt on selles nähtuses süüdi inimese aju pidevalt aeglasemaks muutuv arvutuskiirus - mida rohkem keha vananeb, seda aeglasemalt võtab aju vastu ja töötleb erinevaid signaale.

“Inimesed imestavad tihti selle üle, kui palju nad mäletavad nendest päevadest, mis nende noorusajal tundusid kestvat “igavesti",” ütles Bejan. “See ei tähenda seda, et nende kogemused olid sel ajal sügavamad või tähendusrikkamad. Lihtsalt aju töötles neid mälupilte hirmsa kiirusega.”

Kui närvide ja neuronite sasipundar küpseb, siis nad kasvavad suurusesse ja süsteemid muutuvad ka keerukamaks. See tähendab ühest küljest seda, et puht füüsiliselt tuleb signaalidel läbida pikem teekond.

Samas, kui need närvirajad vananevad, siis nad ka lagunevad. Sarnaselt sellele, kuidas lagunevad sõiduteed aeglustavad autoliiklust, on ka lagunevad närvid suurem takistus inimese närvisüsteemi elektrilistele signaalidele.

Seega põhjustavad need nähtused vaimsete kujutise omandamise ja töötlemise kiiruse vähenemise ajaga. Üks indikaator on näiteks imikute silmade liikumise kiirus, märkis Bejan - kuna imikud töötlevad kujutisi kiiremini kui täiskasvanud, liiguvad nende silmad sagedamini ning nad omandavad ja salvestavad rohkem teavet.

Lõpptulemus on see, et kuna vanemad inimesed vaatavad palju vähem uusi pilte sama ajaühiku jooksul, tundub neile ühtlasi, et aeg möödub palju kiiremini.

Inimmõistus tajub aja muutust, kui inimmõistuses olevad kujutised muutuvad. Ja olevik on minevikust erinevalt tajutav, sest vaimne “vaatamine” on muutunud. Noorusajal tundusid päevad pikemad, sest noor mõistus tegeleb päeva jooksul rohkemate piltide-kujutiste-infoga kui sama mõistus vanemas eas.