Tulevikuprojekt kujutaks ennast spiraalide abil merre viidavaid hiiglaslikke kuppelkerasid, mis 500-meetrise läbimõõduga võimaldaks igaüks majutada 5000 inimest. Nendesse on võimalik mahutada elamispindu. äripindu ja hotelle, mis paikneks kuni nelja kilomeetri sügavusel meres, võimaldaks aga nendega ühendada ka merepõhjas olevat uurimisjaama.

Esimese sellise spiraaliga kupli ehitamine võiks maksma minna 25,5 miljardit dollarit ja valmida aastaks 2030. Selliste investeeringute tõmbamiseks peaks projekt aga olema juba tõeliselt suurejooneline ja omama siiski mingitki võimalust kulutatud raha tagasi teenida. Hotellinduses selliseid tulusid teenida on raske, kui võrrelda kava näiteks Hiltoni hotelliketi aastase kogukäibega 9,7 miljardit dollarit ja InterContinentali 4700 hotelli kogukäibega 21,6 miljardit. Kasumist me siin ju isegi ei räägi.

Ulmelised plaanid polegi alati määratud teostuma, aga kui Shimitzu tulevikunägemus teostuks, hõljuks tulevikus ookeanipinnal hiiglaslikud hotellkerad, spiraalse struktuuri küljes, mis võimaldaks neid lasta nelja kilomeetri sügavusele. Ja mööda spiraali jalutades kuluks ookeani põhja rajatavasse uurimisbaasi jõudmiseks 15 kilomeetrit.

Suuri rõhuvahesid ja temperatuurierinevusi mere pinnal ja vee all annaks kasutada energia tootmiseks, mikroorganismid pandaks aga filtrites töötlema süsihappegaasi ülejääke metaaniks, mida saaks kasvõi kütusena kasutada.

Shimitzu tulevikuvisioonid ei piirdu vaid sellega, nende kavad näevad ette näiteks Kuu-ringe, mis võimaldaks Kuul kogutavat päikesenergiat Maa peale suunata, futuristliku Kuu-baasi ja orbiidil tiirleva kosmosehotelli rajamist. Ja muidugi ka hiiglaslikku botaanikaaeda meenutava Green Float linna rajamist, mis laotuks liiliana merepinnale.

Konkureeriv Obayashi Corp. on aga tulnud välja ideega ehitada kosmoselift 96 000 kilomeetri kõrguseni. Ellu need ideed küll veel 21. sajandil ei pruugi minna.