Videot raketi stardist näeb Euroopa kosmoseagentuuri veebilehel!

Vaata animatsiooni:

Projekti üks juhte Mart Noorma ütles Kuku raadiole, et satelliit eraldus plaanipäraselt, nüüd kerib satelliit oma antennid lahti ja alustab signaali välja saatmist. Noorma märkis, et esimese signaali võivad kinni püüda Põhja–Ameerika amatöörid. Noorma märkis, et esimestel ülelendudel ei pruugi signaali püüdmine veel õnnestuda.

Raketiga saadeti orbiidile kolm satelliiti: ESA-le kuuluv taimestikuseire satelliit Proba-V, Vietnami kosmoseagentuuri ilmastikuseire satelliit VNREDSat-1 ja tudengisatelliitide programmi alusel üles saadetav Eestis valmistatud EstCube-1. Viimase peamine ülesanne on koostöös Soome meteoroloogiainstituudi ja Saksamaa kosmosekeskusega testida Soomes välja töötatud päikesepurje projekti.

Raketi starti jälgiti ärevalt ka Tartu observatooriumis ESTCube-1 juhtimiskeskuses. Vaata videost!

ESTCube-1 alustab 45 minutit pärast kanderaketist eemaldumist kontrollsignaali edastamist, mida on kõigil raadioamatööridel võimalik vastu võtta sagedusel 437,250 MHz.

Eesti töörühma infot edastatakse siit: https://www.facebook.com/estcube ja siit: http://www.estcube.eu/
Ekraanitõmmis

Ajakava:

  • Kanderakett viib satelliidi kosmosesse ja satelliit visatakse sellest orbiidile.
  • Satelliit käivitub 5 minutit pärast orbiidile jõudmist ja hakkab tegema esialgseid süsteemikontrolle elektroonika töökorra kindlaks tegemiseks.
  • 30 minutit pärast kanderaketist eraldamist vabastatakse satelliidi raadioantennid ning saab võimalikuks side Maaga.
  • 40 minutit pärast orbiidile jõudmist käivitatakse satelliidi raadiomajakas, mis hakkab saatma sõnumeid Maale (majaka signaali vastuvõtt on esimene hetk, kui on võimalik tuvastada satelliidi toimimine orbiidil)
  • Satelliidi majakas hoitakse töös mõned päevad, et saada infot satelliidi seisukorrast ja kindlasti mõned majaka sõnumid kätte saada.
  • Satelliit käivitab kõik alamsüsteemid ja jääb ootama käske maapealselt sidekeskuselt.
  • Sidekeskuse vahendusel tehakse satelliidile diagnostikat ja vajadusel laetakse tarkvarauuendusi.
  • Satelliidi juhuslik pöörlemine orbiidil stabiliseeritakse, seejärel tehakse pilte satelliidil oleva kaameraga.
  • Algab põhimissioon: satelliit pannakse elektromagnettõukurite abil pöörlema, algab päikesepurje traadi väljakerimine. Traadi väljakerimisest saadakse kinnitust pardakaamera ja satelliidi pöörlemiskiiruse muutuse mõõtmise abil.
  • Päikesepurje elemendi väljakerimine lõppeb ja traat pingestatakse. Algab põhimissioon, mille käigus mõõdetakse purjele mõjuvat jõudu.
  • Elektrilise päikesepurje efekti katse järel rakendatakse purje traat tööle plasmapidurina.