FOTO: maailma suurima kala väljaheide püüti esmakordselt pildile

Tosinat meetrit ületava kerepikkuse ja kuni 15-tonnise kehakaaluga vaalhaid on maailma suurimad kalad. Elukad toituvad, sõeludes planktonit ja kalamarja välja avatud suuga tekitatud pöörisest — ning nagu näha esimesel omalaadsel fotol pärasoolt tühjendavast vaalhaist, leiavad ka seedekulgla teises otsas aset samavõrd tormilised sündmused.

Georgia osariigis tegutseva akvaariumi zooloog Alistar Dove tegi haruldase võtte hiljutisel vaalhaide uurimise retkel Mehhiko lahte lennuki Cessna aknast. Vaalhaide rooja püüdmisel mereveest pole tal seni õnne olnud, ehkki teadlane on selle nimel palju vaeva näinud. Kiirelt ujuvate hiidudega on raske võrdset tempot hoida ning nende väljaheited langevad kiiresti sügavustesse. Dove’i-suguse zooloogi jaoks kujutavad aga just ekskremendid kuldaväärt saaki, vahendab Wired.

Vaata fotot!

“Keegi pole seda analüüsi veel teinud,” ütleb Dove, viidates stseenile filmist “Juura-ajastu park”, kus Laura Derni mängitud tegelane satub ekstaasi, kui tal avaneb võimalus tuhnida dinosauruse roojakuhilas. “See võib olla sõna otseses mõttes kullakaevandus.”

Värske väljaheiteproov lubaks teadlastel selle sisu keemiat ja geneetikat ulatuslikult analüüsida ning saada üksikasjaliselt teada, millest nood ohustatud hiidkalad looduses toituvad. Eriti huvitatud on Dove vaalhaide seedimisest. Akvaariumeis ajavad nood mereelukad läbi suhteliselt vähenõudliku menüüga, mis viitab toidu ülitõhusale töötlemisele. Dove’iga samal uurimisretkel osalenud kolleegil õnnestus aga vaalhai roojamist oma silmaga näha, ning tema sõnul olnud toit vaevu seeditud.

“Ta ütleb, et see näeb väljudes välja üsna samasugune nagu sisse minnes,” osutab Dove. “Võib-olla on nende seedimine tõhus olukorras, kus toitu napib, ent kui nad satuvad külluslikesse vetesse, taandub tõhusus puhta apluse ees. Nad söövad nii palju, et toit lihtsalt surutakse kehast läbi.”

Dove osutas, et roojamissündmustel võib olla oluline okeanograafiline roll, näiteks pinnavetes leiduvate toitainete kontsentreerimine ja toimetamine läbi ookeanivee-samba merepõhja. Teadlased usuvad, et kiusvaalalised, kes just sellist ülesannet täidavadki, võivad olla ookeani toitaineringlusele elutähtsad.

Dove’i hinnangul on fotol paistev esimene “valang” 9 meetrit pikk ja 6 lai, väiksem mõõtmetega umbes 2,5 meetrit korda 3 meetrit. Eeldusel, et väljutatud toitainelahuse kiht on meetripaksune, ulatub selle maht üle 56 kuupmeetri. “Kujutage ette suurt kogumit, kümneid või sadu vaalhaisid, kes toimivad nii lakkamatult. Kokku teeb see väga palju toitaineid,” ütleb ta. Dove loodab tulevikus koguda roojaproove just selliselt suurelt parvelt.