FORTE INTERVJUU: Psühhiaater Ants Kask: alkohol ja narkootikumid on Eestis võtnud „nähtamatu” epideemia mõõtmed

Kui saja aasta eest tarvitas Eesti ühiskonnast alkoholi umbes 20% inimestest ja 80% oli karske, siis tänapäeval on need numbrid vastupidised, ütleb Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaater Ants Kask intervjuus Fortele.

Teaduse seisukohalt on sõltuvus harjumus või vajadus teha teatud toiminguid, eirates samas kahjulikke tagajärgi. Sõltuvused võivad esineda meditsiinilisel, psühholoogilisel või sotsiaalsel tasandil, aga ka hõlmata kõiki neid korraga.

Meditsiinilisel tasandil, mida nimetatakse ka füsioloogiliseks, avaldub sõltuvus võõrutusnähtude kujul, kui keha nõuab ja valutab kuniks ei saa narkootikume ja alkoholi, ilma milleta on organismil juba keeruline toimida.

Psühholoogiline sõltuvus on seotud tunnetuse ja mõtetega, mis segavad meid elamast. Sotsiaalse või käitumusliku sõltuvuse näited on piiride puudumine näiteks hasartmängudes, riskikäitumises, ostlemises, sotsiaalvõrgustikega, arvutimängudega jne.

Väljavõte intervjuust:

Kui suured on Eesti ühiskonna probleemid narkootikumide ja alkoholiga? Kas see mida me reaalselt näeme on kõigest jäämäe veepealne tipp?

Kindlasti. Ameerikas öeldakse, et see on „varjatud epideemia". Ka praegu COVID-19 pandeemiaga on alkoholi tarbimine ning sellega seotu kasvanud ja samas on abi kättesaadavus muutunud halvemaks.

Soomes on näiteks täheldatud, et alkoholiprobleemid tekivad uutes eagruppides, näiteks seal on kasvamas vanurite alkoholism. Ja mida rohkem ühiskond liberaliseerub, siis seda rohkem need probleemid levivad.

Kas sellel, et mingeid rahvaid - näiteks iirlasi, soomlasi, venelasi - peetakse alkoholilembesemaks on ka mingi teaduslik alus või on need vaid stereotüübid?

Need pole stereotüübid. Need on kultuurispetsiifilised nähtused. Alkohol on olnud aastasadu ja need probleemid on eksisteerinud kaua.

Mis meie praegune olukord on?

Alati tahetakse trende vaadata ja lühiajalised perioodid väga informatiivsed pole. Alati peame mõtlema, kus me alustasime ja kuhu me jõudnud oleme.

Viimased kümme aastat räägitakse Eestis nn. ravikanepist, samas pole selge, mida selle propageerijad tahavad - kas kanepi legaliseerimist, et seda ei peaks enam kuskil nurga taga tõmbama, või, et seda oleks võimalik kasutada teatud meditsiiniliste diagnooside põhjal. Kas teie olete kanepi poolt või vastu?

„Ravikanepit" ei ole olemas. Kõik kanepipreparaadid, mis sisaldavad tetrahüdrokannabinooli on illegaalsete narkootikumide nimekirjas. Sellised ravimid, mis sisaldavad kannabinoide on täiesti olemas, kuid seda droogi raviotstarbeks ei kasutata. Näidustused kannabinoidide rakendamiseks on väga kitsad. Näiteks multiskleroosi ja spasmide korral. Aga muidu neile rakendust haiguste ravil pole ja ükski meditsiiniorganisatsioon neid ei tunnista.