FORTE INTERVJUU | Akadeemik Raivo Uibo: rahu, ainult rahu!

 (50)
FORTE INTERVJUU | Akadeemik Raivo Uibo: rahu, ainult rahu!
uttv.ee
  • Teadlane WC-paberi paanikast: võtame seda asja positiivselt
  • Tulime AIDSiga toime, saame jagu ka koroonaviirusest
  • Inglased ei liigu õiges suunas.

Rahu, ainult rahu! Koroonaviiruseid tuleb ette ka tulevikus ning seetõttu on praegu oluline teadlaste ja arstide pingutus õigete ravimeetodite ning vaktsiini välja töötamisel, leiab Tartu Ülikooli professor, akadeemik Raivo Uibo intervjuus portaalile Forte.

-Kuidas hindate Eesti valitsuse poolt käiku lastud meetmeid koroonaviiruse tõkestamiseks?

Meie valitsus ja sellega seotud organisatsioonid on tegutsenud praeguses olukorras tõhusalt ja asjalikult. Liigset paanikat pole vaja üles kütta. Asi on kahtlemata tõsine, kuid olukorrale on lähenetud igati adekvaatselt.

-Meie tervishoiusektor on aastaid ja aastakümneid olnud alarahastatud. Näiteks pole meil tõenäoliselt piisavat hulka aparaate kopsude ventileerimiseks, juhul nakatanute arv peaks väga suureks paisuma. Itaalias näiteks peavad arstid praeguses olukorras otsustama, keda päästa ja keda mitte. Kas selles mõttes võib valitsuse sammu kiita, et praegu üritatakse sellist olukorda ja meie ressursside proovile panekut vältida?

Mina neid arve ei tea, millised on Eestis tagavarad, ja sellest johtuvalt on mul keeruline seda kommenteerida. Aga ma arvan, et meie meditsiinisüsteem on senistes rahalistes tingimustes hästi toiminud. Ma ei usu, et võiks tekkida olukord, kus me ei suudaks asju rahuldavalt lahendada.
Kõige tõsisem on see, et me ei näe antud epideemia kaugtulemusi - me ei tea veel, kui tõsiselt kogu maailm sellega pihta saab. Kui kannatab kogu maailm, siis mõjutab see ka meid. Seda pilti peaks vaatama väga laialdase pilguga.

Seotud lood:

-Fantaseerime hetkeks. Praegu on leitud mõnisada juhtu, kuid kas Eesti meditsiin tuleks toime kui meil oleks nakatunuid viis või kümme tuhat?

See on miljoni dollari küsimus. Ma ei võtaks selle kohta seisukohta, sest praegu teame veel suhteliselt vähe erinevate haigusjuhtude kulu iseärasustest meie regioonis.

-Ega me vist ei tahakski teada saada.

Meie tervishoiusüsteem on seni olnud võimekas ja on võimekas nendes oludes, mida me oleme suutnud ette näha. Kuid probleem on ülemaailmne ja Euroopa on praegu epideemia keskmes. Me ei tea veel, kuidas reageerivad sellele suured riigid ning millised tendentsid seal välja kujunevad. Selles suhtes on praegu parem mitte teha mingisuguseid prognoose.

-Näiteks Suurbritannias rakendatavad meetmed erinevad kardinaalselt nendest, mida on meil rakendatud. Britid loobusid koolide sulgemisest, kuna nende hinnangul ei aita see tõkestada koroonaviiruse levikut, kuna lapsi ja noori viirus ei ohusta, küll aga viiksid nad koolide sulgemise korral viiruse oma vanavanematele. Kuidas kommenteerite?

Jälgin rahvusvahelisi kanaleid ning minu isiklik arvamus on, et inglased ei liigu õiges suunas.

-Miks?

Parem on vältida nakatunud inimeste - nii laste, täiskasvanute kui vanurite - arvu kasvu. Samal ajal otsivad teadlased väga intensiivselt praegu vaktsiini ja efektiivseid raviviise. Need juhud tuleb hoida võimalikult madalad kõigis riikides.

Koroonaviirused tulevad tulevikus ikka uuest ja uuesti. Ning mis me siis teeme? Kas seame oma elanikkonna jälle ohtu?

- Kui vaatame statistikat, siis nõuab gripp ülemaailmselt endiselt väga palju ohvreid. Kas koolide sulgemist ja avaliku ruumi sulgemist võiks tulevikus rakendada ka gripihooajal?

See on iseenesest hea küsimus. Kuid peame mõtlema elanikkonnale tervikuna. Kui meil suur osa inimestest ei saa tööle minna gripi ja sellest tulenevate tüsistuste tõttu ning majandus seiskub ja samas on meil olemas efektiivsed vaktsiinid, siis ma ei näe põhjust, miks peaksime minema 300 aastat tagasi, Jenneri-aegadesse.

-Kui vaatate seda, mis viimastel päevadel Eestis on toimunud, kuidas poed on tühjaks ostetud ja noored emad on perearstide telefoniliinid umbe ajanud, siis kuidas te seda hindate: kas meie inimesed on liiga hüsteeriliselt reageerinud sellele kõigele?

Ma olen elu juba näinud ning küünalde ja tikkude kokku ostmist on minu eluaja jooksul mitu korda toimunud. See on inimesele omane.

-Välismaal heidetakse nende üle nalja, kes ostavad koroonaviiruse pärast massiliselt tualettpaberit kokku, sest ega WC-paber ju koroonaviirust ei ravi…

Võtame seda asja positiivselt - järelikult meie rahvas hindab puhtust! Inimesed on väga erinevad ja neid erinevusi võib ikka aktsepteerida…

-Mida te ise inimestele soovitaksite?

Rahu, ainult rahu! Kui tunnete, et hakkate haigeks jääma, siis peaks mõneks päevaks koju jääma ja konsulteerima perearstiga. Sellisel juhul varuge paariks päevaks toitu ja muud vajaminevat.

-Kuidas me saaksime oma vanemaid sugulasi kaitsta?

See on praegu väga oluline probleem. Kohalik võim peab rakendama kõiki kanaleid, et leida üles ka sellised üksikud vanainimesed, kes kuskil metsataludes elavad ja neid hoiatama. Need inimesed peavad olema hoole all ja samas tuleb jälgida, et keegi ei kannaks neile nakkust edasi. Ka lapsed ei tohi oma vanemaid ära unustada. Ühiskond peab olema sidus.

-Kas inimestele võib lõpetuseks öelda sellise positiivse noodi, et koroonaviirus pole siiski koolera või katk?

Mina olen arstina näinud kooleraepideemiat Nõukogude Liidu lõunapoolsetes regioonides. Koroonaviirus on midagi muud. See on praegu paratamatus, nagu AIDS omal ajal.

Me oleme õppinud AIDS-iga toime tulema ja meil on vahendid inimeste ravimiseks. Miks me, siis koroonaviirusest ei peaks jagu saama?

Küsis Taavi Minnik, toimetas Aivar Pau