fNIRS ehk kuidas tehisintellekt ja robotid inimesele veel palju kasulikumaks muutuvad

 (3)
fNIRS ehk kuidas tehisintellekt ja robotid inimesele veel palju kasulikumaks muutuvad
Illustreerival eesmärgil kaader filmist "Ex Machina" (Foto: UPI / Film4 / DNA)

Filmitegijaile on arvuti juba kaua olnud intelligentseks ja diskreetseks abimeheks.

Nüüd hakkavad arvutid kujundama ka päriselu. Juba mõne aasta pärast tajuvad arvutid su meeleolu ning annavad sulle vajadusel energiasüsti, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Peagi hakkavad arvutid jälgima, kas oled stressis, unine või hajevil. Uus tehnoloogia nimega fNIRS (functional near-infrared spectroscopy ehk funktsionaalne lähiinfrapunaspektroskoopia) kasutab infrapunasensoreid sinu ajuaktiivsuse mõõtmiseks.

Sensorid asetatakse pea peale ja need saadavad läbi kolju kahjutuid infrapunakiiri. Tagasi peegelduva kiirguse põhjal arvutavad sensorid aju veresoontes leiduva hapniku koguse. Suur hapnikusisaldus tähendab tugevat aktiivust, mis omakorda viitab, et sa mõtled intensiivselt.

Arvutiprogramm NeuroTutor kasutab fNIRS-tehnoloogiat õpetajate aitamiseks. Õpilase ajuaktiivsuse mõõtmise põhjal tuvastab programm õpilase meeleseisundi.

Selle info põhjal saab õpetaja otsustada, kas õpilane on motiveeritud õppima ning millal oleks kõige parem teha väike paus. Järgmiseks sammuks on aju turgutamine nõrga elektrivooluga, kui arvuti avastab, et õpilane muutub uimasemaks.

Autotootjad, nende seas Hiina ettevõte Great Wall Motors arendavad fNIRS-tehnoloogia abil aga seadet, mis annab märki, kui autojuht hakkab rooli taga magama jääma. 2011. aastal näitas Saksa projekt BrainDriver, et fNIRS-aparaate saab kasutada isegi auto juhtimiseks mõtte jõul.

Seotud lood:

Digitaalsed assistendid nagu iPhone’i Siri ja Android-telefonide Google Now vastavad juba praegu meie küsimustele, kuid need on siiski veel üsna kaugel meiega vestlemisest.

Kuid paljud teadlased arvavad, et mõne aasta pärast on arvutid piisavalt arenenud, et meiega võrdsel tasemel suhelda. Võib-olla arenevad need lausa nii kaugele nagu filmis "Her" (2013, e.k „Temake“), kus peategelane armub operatsioonisüsteemi, mis põhineb tehisintellektil.

Osa teadlasi oletab, et sedamööda, kuidas inimeste vahelistest vestlustest talletatakse piisavalt andmeid ja täiustatakse hääljuhtimist jt tehnilisi vahendeid, osutub võimalikuks ka sotsiaalsete suhete loomine intelligentsete arvutitega, olgu neiks siis robotid või operatsioonisüsteemid.

See annab näiteks üksikutele vanuritele leebe vestluskaaslase. Samas pole selge, kas arvutid muutuvad kunagi inimvaimuga täiesti võrdseks. Kui aga peaks juhtuma nii, et tehisintellekt muutub inimmõistusest palju võimsamaks, on lahtine küsimus, kas teda üldse huvitab inimestega suhtlemine.

Arvutimaailma tulevikust loe lähemalt augustikuu Imelisest Teadusest.