Uurija väidab, et on murdnud lahti “Platoni koodi” ehk mõnedesse antiikmaailma mõjukamatesse ja tunnustatumatesse tekstidesse väidetavalt peidetud salasõnumid, mille olemasolu on pikka aega vaidluse all olnud, vahendab The Daily Telegraph.

Manchesteri ülikooli ajaloolane ja teadusfilosoof dr Jay Kennedy avastas, et Platon omistas oma kirjutistele korduvaid mustreid rakendades “muusikalise” struktuuri.

Viis aastat väldanud uurimistöö tulemusena leidis Kennedy, et aastal 347 e.m.a. surnud Platon kasutas muistsetelt pütagoorlastelt päritud sümboleid.

Ameerika antiikkultuuri-teemalises ajakirjas Apeiron avaldatud tulemused annavad mõista, et Platon polnud mitte ainult Pythagorase salajane jünger, vaid jagas ka tema usku, et universumi saladused peituvad matemaatikas ja numbrites.

Akadeemilises maailmas kahinaid tekitanud uurimus viitab ka võimalusele, et Platon ennetas Galileo ja Isaac Newtoni teadusrevolutsiooni umbes 2000 aastaga, kui avastas “kõige tähtsama idee, et looduse raamat on kirjutatud matemaatika keeles”.

Kennedy ütleb, et koodi avamiseks andsid võtme Pythagorase järgijate seas populaarse Kreeka heliredeli 12 nooti.

Arvuti abiga viis Kennedy Platoni käsikirjade tänapäevased versioonid tagasi algsele kujule, mis tema sõnul koosnes ilma tühikute ja kirjavahemärkideta ridadest, igaühes 35 tähte.

Kennedy avastas, et teatud võtmefraasid, -teemad ja -sõnad korduvad läbivalt regulaarsete intervallidega, mis vastavad 12 noodiga heliastmiku ülesehitusele.

Ta väidab ka, et Platon ei pruukinud šifrit lõbu pärast, vaid turvalisuskaalutlustel — tema enda õpetaja hukati ketserluse eest.

“Muistsel ajal oli salatsemine norm, eriti esoteerilistes ja religioossetes küsimustes, aga Platoni jaoks oli see suisa elu ja surma küsimus,” ütleb teaduse-, tehnoloogia- ja meditsiiniajaloo keskuse uurija Kennedy. “Oma ideede šifreerimine peidetud mustrite abil oli tema jaoks ainus viis ohtu vältida.”

Mõned eksperdid hindavad Platonit olulisimaks kõigist Kreeka filosoofidest ja koos tema õpetaja Sokratese ning õpilase Aristotelesega kaasaegse lääne kultuuri ja teaduse alusepanijaks.

“Platoni teosed etendasid lääne kultuuri rajamisel olulist rolli, ent on salapärased ja lõppevad mõistatustega,” ütleb Kennedy. “Mitmed tema järgijad andsid juba antiikajal mõista, et ta raamatutes on peidus varjatud tähenduskihid ja salašifrid, ent kaasaegsed õpetlased on selle mõtte hüljanud.”

“Jutt on pikk ja põnev, aga põhimõtteliselt muukisin ma koodi lahti,” ütleb Kennedy. “Olen veenvalt näidanud, et raamatutes sisalduvad šifrid ja sümbolid, ning et nende tähenduse väljaselgitamine paljastab Platoni salafilosoofia olemuse. Tulemus oli rabav — ma oleksin magu avanud hauakambri ja leidnud uue komplekti evangeeliumeid, mille autoriks on Jeesus Kristus isiklikult.”

Teadustöö on jõudnud mitmete õpetlasteni, kes usuvad, et see väärib tähelepanu.