Fakt: piir armastuse ja viha vahel on õhuke
Viha füüsilist olemust uurinud teadlased on leidnud, et mõned selle eest vastutavad närviahelad ajus on samad, mis hakkavad tööle romantilise armastuse tunde tekkimisel — ehkki armastus ja vihkamine paistavad olevat märgilised vastandid, vahendab The Independent.
Uuring, kus ajuskanneri abil uuriti närviahelaid, mis aktiveeruvad, kui katsealune vaatleb kellegi sellise fotot, keda ta enda sõnul vihkab, on leidnud, et “viha-ahelal” on üht-teist ühist “armastuse-ahelaga”.
See aitab selgitada, miks nii viha kui romantiline armastus võivad põhjustada sarnaseid äärmusliku käitumise juhtumeid, olgu need sangarlikud või kuritahtlikud, selgitas veebižurnaalis PloS ONE avaldatud uurimustööd juhtinud Londoni Ülikoolikolledži professor Semir Zeki.
“Viha peetakse tihti kuritahtlikuks kireks, mis ideaalses maailmas peaks olema taltsutatud, kontrolli alla võetud ja välja juuritud. Ent bioloogi jaoks on vihkamine sama huvitav kirg kui armastus,” ütles professor Zeki.
“Sarnaselt armastusele on see tihti pealtnäha irratsionaalne ning võib viia sangarlike ja kurjade tegudeni. Kuidas saavad aga kaks vastandlikku tunnet anda sama tulemuse käitumises?”
Uurimuse jaoks otsiti lehekuulutuste kaudu vabatahtlikke; valiti 17 katsealust, kes tundsid mõne konkreetse isiku suhtes sügavat viha. Enamik neist valis kas endise armsama või konkurendi töö juurest, ehkki üks naisterahvas ilmutas raevukat vihkamist hoopis tuntud poliitiku suhtes.
Professor Zeki ja Wellcome’i Neurobioloogia-Laboratooriumi teadur John Romaya analüüsisid nende närviahelate aktiivsust ajus, mis aktiveerusid, kui vabatahtlikud vihatud isikute pilte vaatasid.
Nad leidsid, et viha-ahel hõlmab selliseid ajukoore-aluse piirkonna (sub-cortex) osi nagu koorik (putamen) ja saar (insula). Juba teadaolevatel andmetel on koorik seotud põlguse ja jälestuse väljendamisega; samuti võib see kuuluda liigutamise ja tegevusega seotud motoorse süsteemi juurde.
“Väärib märkimist, et nii koorikut kui saart aktiveerib ka romantiline armastus. See ei ole üllatav. Võimalik, et koorik on seotud ka agressiivsete tegude ettevalmistamisega romantilises kontekstis, näiteks olukordades, kus rivaal kujutab ohtu,” ütles professor Zeki.
“Eelmised uurimused on andnud mõista, et saar võib olla seotud reaktsioonidega häirivatele ärrititele, ning et armastatud ja vihatud näo vaatlemine samaaegselt võib anda just sellise häiriva signaali.”
Armastuse ja viha peamine erinevus paistab olevat tõigas, et armastusseisundis lülitatakse ajukoores välja suured, peamiselt hinnangute ja kaine arutlusega seotud piirkonnad; viha puhul lülitatakse välja vaid väike piirkond.
“See võib tunduda üllatav, kuna ka viha võib olla sama kõikehaarav kirg kui armastus. Kuid kui romantilises armastuses on armastaja tihti armastatu suhtes vähem kriitiline, siis vihkamise kaastekstis võib vihkaja soovida vihatu kahjustamise, haavamise või muude kättemaksu väljendamise võimaluste kalkuleerimiseks rakendada kaineid hinnanguid,” ütles professor Zeki.
“Huvitaval kombel on mõnede selliste struktuuride aktiivsus reaktsioonina vihatud näole proportsionaalses tugevuslikus sõltuvuses viha väidetud intensiivsusest, mis võimaldab subjektiivset vihaseisundit objektiivselt mõõta. Käesolev avastus võib seega leida rakendust kriminalistikaski.”
