Exeteri ülikooli teadlaste uued ühendid aitavad vananenud inimrakke noorendada ja ehk ka eluiga pikendada
Laborikatsete käigus testisid uurijad endoteelrakkude (need on veresoonte sisepinna rakud, mis moodustavad tavaolekus vere hüübimist takistava pinna) peal aineid, mis olid loodud mitokondrite (need on rakkude "jõujaamad") talitluse mõjutamiseks. Senesentsete (s.t vanaduse tõttu häirunud talitlusega, jagunemise lõpetanud) rakkude hulk vähenes protseduuri tagajärjel kuni 50 protsenti.
Uurimus annab mõista, et Exeteri ülikoolis välja töötatud uued, mitokondrite mõjutamiseks loodud ühendid võivad pöörata inimrakkude vananemises osalevaid võtmetähtsate protsesside kulgu. Tuvastati ka kaks kokkupõimefaktorit (ingl splicing factor — raku koostisosa), mis määravad suuresti, millal ja kuidas endoteelrakud senesentseteks muutuvad.
Avastuste põhjal võib olla tulevikus võimalik välja töötada uusi raviviise mitte ainult vananedes jäigastuvate ning seetõttu võimalikke probleeme, sh südamerabandusi ja insulte põhjustavate veresoonte, vaid ka muid kudesid moodustavate rakkude ravimiseks.
Kõik taandub ühe-kahe mehhanismi häiretele
„Vananemise käigus koguneb organismi senesentseid rakke, mis ei tööta sama hästi kui noored rakud,“ selgitas Exeteri ülikooli arstiteaduskonna professor Lorna Harries. „See ei ole lihtsalt vananemise tagajärg, vaid põhjus, miks me vananeme.“
„Exeteri ülikoolis arendatud ühenditel on potentsiaali mõjutada mehhanisme, mille vahendusel rakkude selline vananemine aset leiab,“ jätkas prof Harries. „Me oleme harjunud mõtlema, et vananemisega kaasnevatel haigustel nagu vähktõved, dementsus ja diabeet on igaühel selged erinevad põhjused, kuid tegelikult taanduvad need kõik häiretele ühe või kahe üldlevinud mehhanismi toimimises.“
Prof Harriese osutusel keskendusid Exeteri uurijad ühele neist mehhanismidest. „Võimalik, et meie ühenditega tehtud katsete tulemused on oluliseks sammuks teel uute ravivõtete väljatöötamisele tulevikus,“ arvas ta. „Väga võimalik, et sellest saab alguse vananemisvastase ravimite uus põlvkond.“
Prof Harries märkis, et uurijate töö eesmärgiks on, et inimesed saaksid kauem tervena elada. Ta lisas: „Meie sihiks on tervena elatud eluea pikendamine ja elukvaliteedi parendamine, mitte lihtsalt pikem eluiga.“
Mullu ilmunud teises uurimuses demonstreeris sama töörühm uut viisi vanade rakkude noorendamiseks laboratooriumis. Uus uuring keskendus aga eelkõige küsimusele, kuidas täpselt võtta sihikule vanade rakkude mitokondrid ja neid noorendada.
Kõik meie geenid on suutelised valmistama rohkem kui üht „toodet“. Kokkupõimefaktorid on sellised geenid, mis n-ö otsustavad, millal vastavaid „tooteid“ tehakse.
Värske uuringu raames olid uurijad uute kemikaalide abil suutelised mõjutama väga spetsiifiliselt kaht kokkupõimefaktorit (SRSF2 ja HNRNPD), millel on oluline roll selle määramisel, kuidas ja miks meie rakud vananemise käigus muutuvad.
Alternatiivkütus raku "jõujaamale"
„Peaaegu pooled kõigist vananenud rakkudest, millega me katseid tegime, ilmutasid märke nooremateks rakumudeliteks arenemisest,“ rõhutas prof Harries.
Uurijad tegid katseid kolme erineva Exeteri ülikoolis välja töötatud ühendiga ja leidsid, et igaüks neist vähendas senesentsete veresoonerakkude hulka 40–50 protsenti.
„Meie ühendid pakuvad rakkude mitokondritele alternatiivset kütust, mis aitab neil korrektselt funktsioneerida,“ selgitas Exeteri ülikooli arstiteaduskonna eksperimentaalsete raviviiside uurimise professor Matt Whiteman. „Paljusid haigusseisundeid võib sisuliselt käsitleda kiirendatud vananemisena ja mitokondrite hea tervise säilitamine aitab seda vananemist kas ennetada või, nagu võime arvukate loomkatsete põhjal järeldada, koguni pöörata.“
„Meie värske uuring näitab, et kokkupõimefaktorid määravad suuresti selle, kuidas meie ühendid toimivad,“ rõhutas prof Whiteman.
