Evolutsiooniökoloogid on leidnud vähiuurimise kullasoone. Kas tõesti?
Vahendab ERR Novaator.
Kuigi vähile ravi leidmine on teadusmaailma prioriteediks olnud juba enam kui pool sajandit, on edusammud aeglased tulema ning tõeliste läbimurreteni pole jõutud. Nii tähendab vähidiagnoos paljude inimeste jaoks tänapäevalgi elu lõpu kiiret lähenemist, kirjutab Sepp ajaveebis Zooloogid 2.0.
Et senine laboritööle, geneetilistele mehhanismidele ja klassikalistele mudelloomadele (nagu hiired ja rotid) keskendumine ei ole suurt läbimurret toonud, võib tähendada, et me vajame vähi mõistmiseks laiemat vaatenurka kui vaid rakkude tase. Me peame tundma õppima vähi tekke evolutsioonilist tausta ning vaatlema inimorganismi kui keskkonda, kus vähirakud meie immuunsüsteemiga oma olelusvõitlust peavad.
Nii ongi välja kujunemas uus uurimissuund – vähi evolutsiooniline ökoloogia.
Evolutsioonilise ökoloogina, kelle uurimisteemad ulatuvad oksüdatiivse stressi füsioloogiast vananemisbioloogia ja antropogeensete keskkonnamõjudeni, osutus see teema minu jaoks juba esimesel kokkupuutel väga intrigeerivaks ja põnevaks.
Näen selles uurimissuunas võimalust midagi inimkonna heaks päriselt ära teha.
Loe lähemalt ERR Novaatorist.
