Evolutsiooni saladusi tuleks hakata otsima Aasiast?

 (15)
Evolutsiooni saladusi tuleks hakata otsima Aasiast?
AP/Scanpix

Siiani on valdav osa inimese evolutsiooni puudutavaid avastusi tehtud Aafrikast ja Euroopast leitud fossilide põhjal, kuid uued leiud näitavad, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata ka Aasiale.

2004. aastal Indoneesiast leitud väike hominiinide alamsugukonda kuuluv Florese inimene ehk Homo floresiensis oli teadlastele hoiatuseks, et on naiivne arvata, nagu teaksime praegu rohkemat kui vaid mõningaid põhitõdesid inimese evolutsioonilisest ajaloost, ütleb antropoloogiauuringuid teostava Wenner-Greni sihtasutuse juht Leslie Aiello ajakirjale Nature, vahendab Novaator.

“Kui Florese kääbusinimene on tõepoolest Aafrikast kaks miljonit aastat tagasi lahkunud inimese perekonna esindajate järeltulija, peavad teadlased loobuma kaua aega püsinud hüpoteesist, mille kohaselt Homo erectus oli esimene Aafrikast väljarännanud inimene. Mis veel olulisem, tuleb tunnistada, et praegused teadmised inimese evolutsioonist väljaspool Euroopat ja Aafrikat on suhteliselt viletsad,” ütleb Aiello.

“Järgmise kümnendi suureks väljakutseks on hakata täitma suuri lünkasid teadmiste kohta inimese evolutsioonist Aasias. Selleks on vaja tugevat ja heatasemelist rahvusvahelist koostööd, mille taga on nii korralik rahaline tugi kui ka valitsuste ja teadusasutuste toetus.”

Aiello sõnul on fossiilide jahtimine mitteteaduslikel eesmärkidel suureks ohuks tööde õnnestumisele ning seetõttu ei pruugi teaduslikud ekspeditsioonid alati saavutada soovitud tulemusi. Hiljuti Aafrikast ja Euroopast avastatud uute hominiiniliikide suur arv vihjab aga, et sarnased pingutused Aasias ei lõppeks tulemusteta.

“Loodetavasti on aastaks 2020 inimese evolutsiooni mõistatusse lisandunud palju uusi teadmisi — kuidas ja miks hominiinid viimase kuue miljoni aasta jooksul välja kujunesid ja üle maailma levisid? Abi on loota ka üha arenevatest aladest nagu geneetika, isotoobianalüüsid ja paleoklimaatilised uuringud, väga olulist rolli mängivad ka uued fossiilsed leiud. Inimese evolutsiooni võtmeküsimustele ei saa aga vastata, kui ei võeta eesmärgiks geograafiliselt ülevaatlikumate fossiiliandmete kogumist.”